Pjotr Oreškin «Дважды два...»

Kes ütles, et ulme peab kindlasti vaid proosavormis olema? Võib ju ka luule olla.

Pjotr Oreškini luuletus «Дважды два...» ilmus esmakordselt ajakirja «Tehnika – molodjoži» 1966. aasta oktoobrinumbris. Kas seda veel kunagi on avaldatud, seda ma ei tea.

Sisu:
Mingile planeedile jäeti inimeste poolt maha robot. Noh, et pole mõtet kaasa võtta, et tuleme tagasi ja siis on robot kohe olemas... seni las kogub aga andmeid...

Robot, va lihtsameelne usubki ja muudkui jaurab mööda planeeti ringi, ise pomisedes: «Kaks korda kaks on neli.» Kuniks ta kohtab miskeid tegelasi, kes väidavad et hoopis viis on. Jääbki lahtiseks, et kas tegu on võõra mõistusega... või on robotil üksindusest lihtsalt «katus sõitma läinud».

Seosed:
Pjotr Oreškini luuletus «Дважды два...» saavutas teise koha ajakirja «Tehnika – molodjoži» korraldatud võistlusel, kus tuli kirjutada teos kõrvaloleva Andrei Sokolovi maali põhjal.

Hinnang:
Ma pole just suurem asi luule hindaja, aga muige tõi suunurka küll. Kuna selle muigega lugemiselamus ka piirdus, siis üle kolme oleks patt anda...