Natalia Nikonova «Адам и Ева»

Ajuti ma mõtlen, et mis sunnib noori ja algajaid kirjutama konjuktuurselt. Noh, et püütakse meele järgi olla lugejatele, avaldajale või siis valitsevale poliitilisele kambale. Tegelikult on küsimus muidugi retooriline, sest põhjus on ilmselge: soov saada avaldatud. Ja ma isegi usun, et palju algajate autorite vaimset ja poliitilist prostitutsiooni sünnib tegelikult poolteadlikult.

Vaat selline mõte tuli pähe, kui lugesin Natalia Nikonova juttu «Адам и Ева» ajakirja «Tehnika – molodjoži» 1967. aasta aprillinumbris. Tegu oli debüüdiga ning minu andmetel pole seda juttu enam avaldatud ning pole ka autor teisi tekste avaldanud.

Sisu:
Tulevikus leiavad maalastest kosmonaudid mingilt planeedilt inimese skafandris laiba.

Maal õitseb kommunism, laip aga kuulus rassistist maalasele, kes püüdis kaugel planeedil kunagi luua puhtatõuliste inimeste kapitalistlikku paradiisi. Tegu oli geniaalse teadlasega, kes suutis teha nõnda, et Maa kosmosesondid kuulutasid planeedi inimesele kahjulikuks, planeeti rohkem ei uuritud ning nii võisidki kapitalistid hakata kommunismi langevalt Maalt ümber asuma. Kõik ei läinud siiski plaanipäraselt...

Seosed:
Natalia Nikonova jutt «Адам и Ева» saavutas esimese koha ajakirja «Tehnika – molodjoži» korraldatud võistlusel, kus tuli kirjutada teos kõrvaloleva Andrei Sokolovi maali põhjal.

Hinnang:
Postituse alguses ma juba rääkisin loomingulisest prostitutsioonist ning jutt «Адам и Ева» on paras poliitiline prostitutsioon... iseküsimus, et nõukogude noor võiski ju nõnda mõelda. Olgu, jätaks ideoloogia kõrvale, aga jutu loogika ja kirjanduslik teostus ei luba siiski kahest kõrgemat hinnet panna. Isegi debütandilt ootaks enamat!

Lingid:

• Ulmekirjanduse Baas: Adam i Eva

Pjotr Oreškin «Дважды два...»

Kes ütles, et ulme peab kindlasti vaid proosavormis olema? Võib ju ka luule olla.

Pjotr Oreškini luuletus «Дважды два...» ilmus esmakordselt ajakirja «Tehnika – molodjoži» 1966. aasta oktoobrinumbris. Kas seda veel kunagi on avaldatud, seda ma ei tea.

Sisu:
Mingile planeedile jäeti inimeste poolt maha robot. Noh, et pole mõtet kaasa võtta, et tuleme tagasi ja siis on robot kohe olemas... seni las kogub aga andmeid...

Robot, va lihtsameelne usubki ja muudkui jaurab mööda planeeti ringi, ise pomisedes: «Kaks korda kaks on neli.» Kuniks ta kohtab miskeid tegelasi, kes väidavad et hoopis viis on. Jääbki lahtiseks, et kas tegu on võõra mõistusega... või on robotil üksindusest lihtsalt «katus sõitma läinud».

Seosed:
Pjotr Oreškini luuletus «Дважды два...» saavutas teise koha ajakirja «Tehnika – molodjoži» korraldatud võistlusel, kus tuli kirjutada teos kõrvaloleva Andrei Sokolovi maali põhjal.

Hinnang:
Ma pole just suurem asi luule hindaja, aga muige tõi suunurka küll. Kuna selle muigega lugemiselamus ka piirdus, siis üle kolme oleks patt anda...

Valentina Kutsenko «Океан»

Tundmatute autorite ja suvaliste juttude lugemisel on oma võlu ning mõnikord satub sedasi isegi miskit huvitavat näppu. Enamjaolt muutub võlu aga üsna kähku valuks...

Valentina Kutsenko lühijutt «Океан» ilmus ajakirja «Tehnika – molodjoži» 1967. aasta juulinumbris ning teadaolevalt on see ka autori ainus ilmunud jutt.

Sisu:
Tegevus toimub mingil kaugel planeedil, kus asub maalaste uurimisjaam. Kodu on kaugel ning koduigatsust leevendavad kosmoseuurijad miski pseudokaminaga, mis küll kahjuks kohutavalt energiat tarbib...

Jutu esimene kolmandik ongi uurimisjaama elu-olu kirjeldus.

Jutu esimese kolmandiku lõpus leiavad kaks jaama jäänud uurijat kalda lähedalt veest oma meeskonnakaaslase.

Neli uurijat laskus sukeldumisaparaadiga planeedi ookeani ning nüüd vedeleb selle neliku juht üksinda vees...

Ülejäänud jutu moodustabki pääsenu jutustus sellest, kuidas kaaslased hukkusid, et milliseid võõraid eluvorme (ja ilmselt ka mõistust) nad ookeanis kohtasid, aga ka pääsemise kirjeldust.

Seosed:
Valentina Kutsenko jutt «Океан» saavutas kolmanda koha ajakirja «Tehnika – molodjoži» korraldatud võistlusel, kus tuli kirjutada teos kõrvaloleva Andrei Sokolovi maali põhjal.

Hinnang:
Saavutada kolmas koht enam kui kuuesaja võistlustöö hulgas... see pole ju halb tulemus... iseküsimus, et mis tasemel see ülejäänud jutulaadung oli..? Jutu hindeks on kaks eelkõige seepärast, et juttu ennast õieti polegi... on vaid paar sugestiivset ulmelist (kujutlus)pilti, mida siis püüdlik sõnamört püüab ühtseks tervikuks tsementeerida.

Andrei Sokolovi maal ja ka illustratsioonid jutule oleksid võimaldanud enamat.

Lingid:

• Ulmekirjanduse BAAS: Okean