KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



31.8.12

Augustikuine «Reaktor» ilmunud

Täna pärastlõunal ilmus ulmeajakirja «Reaktor» 11-s ehk augustinumber.


Numbris näikse olevat paljugi huvitavat: koomiksiarvustus, viimase Estconi viie ettekande trükiversioonid, koomiks, loomulikult ulmejutud jne.

Eraldi pean ma esile tõstma Diana Ostrati tehtud võrratu kaanepildi!


Viited

26.8.12

Klaus Frühauf «Was du ererbt...»

Kui juba mingi asi ette sai võetud, siis tuleb ka lõpuni minna...


Sisu
«Was du ererbt...» on pajatuslik lugu Mehhikost, kus ühes kehvikuperes on põlvkondade kaupa häid võitlushärgi kasvanud...


Seosed
See on Klaus Frühaufi teise autorikogu kolmas jutt. See on ka üks mehe viiest jutust, mis Vikerraadios järjejutuna ette loetud. Eesti keeles on jutu pealkirjaks «Mis on pärilik» ja esitas seda näitleja Hans Kaldoja.


Hinnang
Jutt on muidugi kõvasti parem kui «Öine rong» (Nachtzug), mida ma siinsamas paar-kolm päeva tagasi n-ö kottisin. Oleks ehk isegi nõrga nelja pannud, aga lõpp läks jälle tarbetult segaseks ning üle kolme oleks patt panna...


Viited

25.8.12

Mike Gelprin «Ант и Барбоска»

Ajakirja «Tehnika – molodjoži» augustinumbri juttudega saab kohe ka ühele poole...


Sisu
On küberkoer Ant, kelle nimi on lühend sõnast «antiterror» ning kes tegeleb ilmvõimatute pantvangikriiside lahendamisega... ja on küberkoer Barboska, kes peab ühe poisi käimistel silma peal hoidma. Jutt ongi antud vaheldumisi peatükkidena nähtuna kahe koera silme läbi. Eks taoline esituslaad annab mõista, et mingil ajal need kaks lugu peavad kohtuma, lõikuma või üheks saama.


Seosed
Autor väidab, et see jutt kuulub n-ö robotite sarja... et neli juttu on ja siinarvustatav jääb tõenäoliselt viimaseks...


Hinnang
Mike Gelprin on augustikuise «Tehnika – molodjoži» kolmest ulmeautorist kindlasti kõikse nimekam... tundub ka, et kõige andekam. Ning ometigi vedeles see 2010. aastal kirjutatud jutt ajakirja toimetuses paar aastat, enne kui avaldamiskõlblikuks tunnistati.

Tekst on elavalt kirja pandud, on häid detaile, on läbimõeldud lugu, on isegi leidlikke pöördeid, on krõbedat keelekasutust ja karmi tänavaelu. Miinuseks aga teatav etteaimatavaus.

Peamiseks miinuseks siiski, et kogu lugu on antud küberkoerte pajatustena. Kuulun nimelt sellesse koolkonda, kes arvab, et võõrast psühholoogiat pole võimalik välja mõelda ning ma pole kohanud mitte ühtegi veenvat teksti, kus on püütud minavormis esitada võõra eluvormi arutlusi. Kõik need teosed on alati pseudolt mõjunud – nii ka see lugu. Halvemast hindest päästab see, et Mike Gelprin ei ole lugu sajaprotsendiliselt koerte silme läbi näidanud, et vahel saavad ka inimesed sõna...


Viited

Valeri Gvozdei «Стечение обстоятельств»

Jätkan ajakirja «Tehnika – molodjoži» augustinumbri ulmejuttudega...


Sisu
Lendab üks kaubalaev kosmoses – kapteniks lahutatud naine ja tüürimeheks mees. Pärast ruumihüpet satuvad nad miski keelutsooni servale ning kohe on võõrtsivilisatsiooni kosmosehävitajate kolmik ka neil kannul.

Õnneks on läheduses planeedisüsteem ja kaubalaev meeskond otsustab seal pelgupaiga leida. Planeedisüsteemi serval pesitsevad aga kosmosepiraadid, kes kohemaid ka ründavad...


Seosed
Valeri Gvozdei on minu jaoks tuntud nimi. Tõsi, lugenud (ja siin arvustanud) olen temalt vaid ühte juttu, aga ainuüksi ajakirjas «Tehnika – molodjoži» on sel mehel ilmunud käesoleval aastal juba seitse juttu... ja seda kõigest kaheksas numbris!?


Hinnang
Lugeda ju kõlbas, elamust ei saanud, aga silmaringi ehk kröömikese avardas. Nali oli sellise kommunaalhuumori tasemel: ei muutu alimendid sellest naljakamaks, kui teema kosmosesse lohistada.


Viited

24.8.12

Fatima Erkenova «Недольман»

Võtsin siis ette ajakirja «Tehnika – molodjoži» sellekuise numbri ulmejutud...


Sisu
Nedolman on keegi «hull füüsik», kes on teinud mingi kohutava avastuse ning keda seepärast kõik kardavad...


Mongoolia valitsus pakkus mehele miljardit, aga mees keeldus... ning ajakirjanikke vaevab küsimus, et ega Nedolman ei kavatse ometi Universumit kokku pressida..?


Seosed
Fatima Erkenova on ilmselt debütant, sest sellise (üsna haruldase nimega) isiku kohta leiab venekeelsest wõrgust infot küll ja küll, aga sel kõigel on vähe pistmist ulme ja kirjandusega.


Hinnang
Eks see üks järjekordne hullu teadlase lugu ole, plussiks üsna muhe esituslaad ja lühidus. Loed, muigad pisut ja unustad...


Viited

23.8.12

Klaus Frühauf «Nachtzug»

Üldiselt on inimestel kombeks kiruda saksa ja eriti endise Ida-Saksa kirjandust... enamjaolt on need kirujad muidugi lollpead, kes kiruvad seda, millest neil aimugi pole... kui tahta otsida, siis leiab igast kirjandusest sellises koguses saasta, et iga rahva kirjanduse võib silmagi pilgutamata maha kanda...

Klaus Frühaufi lugu «Nachtzug» on mehe jutukogu «Das fremde Hirn» (1982) esimene tekst. See on minu andmetel ka antud jutu ainus ilmumiskord.


Sisu
Tekst tegeleb elundisiirdamise problemaatikaga ning peamiselt sellega, et organism tahab võõrast elundit ära tõugata.


Seosed
Kuigi lugu on esitatud teadusliku fantastikana, esineb tekstis ka õuduskirjanduse elemente.


Hinnang
Ma alustasin oma tillukest arvustust täitsa teadlikult negatiivses võtmes, sest sellest jutust saadud elamus on kõike muud kui positiivne. Autor oli lühikesse juttu mõõdutundetult kõiksugu asju kokku kuhjanud ning tulemuseks oli enam kui sogane esitus, mille varjust võis leida üsna primitiivse ja vaimuvaese loo.

Ega ma rohkem ei viitsigi seletada, sest huvilised (kui neid on) leiavad jutu eesti tõlke «Öine rong» Andres Raagi etteloetuna ERR-i digiarhiivist.


Viited

15.8.12

«Saladuslik tsaar» vene keeles?

Vaatasin üle mitme aja venelaste ulmelaboratooriumi-portaali ja mida ma näen...

... et Maniakkide Tänava, J. J. Metsavana ja Jaagup Mahkra ühiskogu «Saladuslik tsaar» on juba eesti keele piire ületamas.

Blogija angels_chinese kirjutas 11. augustil kolme mehe kogust ja juba postituse pealkirjast «Эстонская фантастика форева: «Таинственный царь»» võib mõista, et ta on vaimustuses.

Blogija tsiteerib naudinguga lõiku:
Olgem eestlased, kuid jäägem ka inimesteks, mõtles Ristjan, vaadates, kuidas vang konservi avas ja sealt näppudega sisu suhu toppima hakkas.
Kes vene keelt mõistavad, need leiavad altpoolt viite blogiloole ja selle kommentaaridele... igatahes ähvardab angels_chinese, et tõlgib septembris paar juttu sellest raamatust vene keelde...


Viited

1.8.12

Kuu. Tormide ookean. Gagarini prospekt. Aasta 1996

Käesoleva kunstipostituse teemaks on Juri Švets ja üks tema viimaseid ulmemaale.


Maali nimi on «Луна. Океан бурь. Проспект им. Гагарина. 1996 год» ning see on ajakirja «Tehnika – molodjoži» väitel dateeritud 1972. aastaga. Kuna kunstnik samal aastal ka liiklusõnnetuses hukkus, siis võib üsna kindlalt oletada, et tegu ongi Juri Švetsi viimase maaliga... või siis vähemasti viimase lõpetatud maaliga.

Pilt annab ka aimu, et mehe (1902–72) parimad loomeaastad jäid varasemasse aega, täpsemalt kolme-, nelja- ja viiekümnendatesse. Tuleb veel ka mainida, et tänapäeval mäletatakse Juri Švetsi eelkõige kui filmikunstnikku. Eks pealkirjad «Город под ударом» (1933), «Новый Гулливер» (1935), «Космический рейс» (1935), «Небо зовет» (1959) ja «Мечте навстречу» (1963) kõnelevad enda eest ning nimetatud said vaid ulmefilmid.


Viited