On küberkoer Ant, kelle nimi on lühend sõnast «antiterror» ning kes tegeleb ilmvõimatute pantvangikriiside lahendamisega... ja on küberkoer Barboska, kes peab ühe poisi käimistel silma peal hoidma. Jutt ongi antud vaheldumisi peatükkidena nähtuna kahe koera silme läbi. Eks taoline esituslaad annab mõista, et mingil ajal need kaks lugu peavad kohtuma, lõikuma või üheks saama.
Seosed
Autor väidab, et see jutt kuulub n-ö robotite sarja... et neli juttu on ja siinarvustatav jääb tõenäoliselt viimaseks...
Hinnang
Mike Gelprin on augustikuise «Tehnika – molodjoži» kolmest ulmeautorist kindlasti kõikse nimekam... tundub ka, et kõige andekam. Ning ometigi vedeles see 2010. aastal kirjutatud jutt ajakirja toimetuses paar aastat, enne kui avaldamiskõlblikuks tunnistati.
Tekst on elavalt kirja pandud, on häid detaile, on läbimõeldud lugu, on isegi leidlikke pöördeid, on krõbedat keelekasutust ja karmi tänavaelu. Miinuseks aga teatav etteaimatavaus.
Peamiseks miinuseks siiski, et kogu lugu on antud küberkoerte pajatustena. Kuulun nimelt sellesse koolkonda, kes arvab, et võõrast psühholoogiat pole võimalik välja mõelda ning ma pole kohanud mitte ühtegi veenvat teksti, kus on püütud minavormis esitada võõra eluvormi arutlusi. Kõik need teosed on alati pseudolt mõjunud – nii ka see lugu. Halvemast hindest päästab see, et Mike Gelprin ei ole lugu sajaprotsendiliselt koerte silme läbi näidanud, et vahel saavad ka inimesed sõna...
Viited
No comments:
Post a Comment