Stoil Stoilov on bulgaaria kirjanik, kelle kohta wõrgust just palju ei leia. Mees on avaldanud raamatud Spartacusest ja Hannibalist, aga samuti kuus ulmejuttu, millest kaks on vaid vene keeles ilmunud. Ajakirja «Kosmos» 1963. aasta esimeses numbris ilmunud «Конгамата» oli Stoilovi ulmedebüüt. Ajakirjas nimetati lugu seiklusjutuks ja illustratsiooni autori nime ka ei märgitud. Määratlus seiklusjutt on hiljem nii mõnegi pannud arvama, et see polegi ulmejutt, aga kui lugeda, siis pole mingit kahtlust – ulme!
Ma olen kunagi ammu-ammu vene keeles lugenud kolme Stoil Stoilovi ulmejuttu – ega need eriti muljet ei avaldanud ja meelde ei jäänud. Juttu «Конгамата» lugesin eelkõige seetõttu, et ma tahtsin aru saada, kuidas see tekst suhtestub Mihhail Jemtsevi ja Jeremei Parnovi juttu «Кангамато» (1964). Selgus, et suuresti seob neid vaid krüptozoloogiline lendelajas, kellest tolleaegsed ajalehed ilmselt sentsatsioonihõngulisi nupukesi avaldasid.
Stoil Stoilovi jutule paneks ma hindeks kolme. Võiks ju kaaluda paremat hinnet, aga jutt on isegi ilmumisaastat arvesse võttes üsna hõre, suisa skemaatiline. Autoril tuli mõte, pani selle kirja, avaldas, inimesed lugesid ja kõik selle ka unustasid. Tõenäoliselt unustan ka mina, aga olgu siinolev meeldetuletuseks...
Viited
