«Ozvěna» ilmus esmakordselt tšehhi ulmeajakirja «Pevnost» 2002. aasta teises numbris ja 2009. aastal taastrükiti see ära Miroslav Žambochi autorikogus «Dlouhý sprint s ozvěnou».
Loo tegevuspaigaks on üks küla ja peategelasteks kaks maagide sõja veterani, tõenäoliselt ka ainsad, kes selles sõjas ellu jäid. Noh, et kunagi ülivõimas maag Tekuard tahtis maailma hävitada ja siis kõik teised maagid ühinesid, toimus suur lahing katakombides, mille tulemusena jäidki ellu Ebenez ja Calve, kes hoiavad madalat profiili, aga samas siiski aitavad oma külal ja selle elanikel karmis maailmas elus püsida. Autor näitab lugejale külaelu erinevaid tahke, avab pisut jõujooni, aga midagi vastikut on õhus...
Jutt on ilmunud ka poola keeles, kogumikus «Ostatni bierze wszystko» (2017), mille kaane- ja sisupildid tegi Vladimir Nenov.Ma võiks siin nüüd kogu loo ümber jutustada, sest ega keegi peale minu seda ikka Eestis loe. Aga milleks?! Ütleks vaid niipalju, et katastroofijärgne maailm on ebastaabiilne, päike pole õiget karva, külatänavail hulguvad viirastused, taevas lendavad surnud linnud ja ka surnud ei taha hauas püsida. Jutu alguses vaid päike ja viirastused, keskel juba linnud ja siis ka elavad surnud otsa. Koguneb maagilist energiat ja päevakorda tõuseb küla ja selle elanike evakueerimine kõrgemale mägedesse. Ja siis alles läheb mölluks!
Ma pole Miroslav Žambochi palju lugenud, aga ühe romaani ja paari-kolme jutu põhjal väidaks, et «Kaja» on selle autori tüüpiline tekst. Läbimõeldud ja klaarilt esitatud lugu, on märulit ja on füüsilisevõitu inimsuhteid – kõik on kuidagi veenev, suisa kombatav. Miinuseks vast, et see jutt ei ole päris iseseisev tekst, pigem selline lisandus antud maailma teistele ja suurematele.
Viited
