KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



31.10.10

Kiskja-kõrvits

Kui keegi arvab, et siit tuleb nüüd üks sügav ja põhjapanev käsitlus Halloweeni ja ulme seostest... siis see keegi eksib rängalt.


Lihtsalt sattusin wõrgus sobrades selle predator-kõrvitsa peale ning sellist toredat leidu ei saa ju vaid enda teada jätta...

28.10.10

Lavastajad

See postitus on koondab lingid kõikidele lavastajatele, keda ma siin ulmeblogis mainin... täpsem oleks öelda, et koondab lingid neile postitusetele, kus konkreetset lavastajat mainitakse. Noh, et klõpsad siin lavastaja nime ja avanevadki kõik postitused, kus tegelast kasvõi mainitud.

A
Arnfred, Morten

B
Bagiński, Tomasz
Bassett, Michael J.
Bekmambetov, Timur (Тимур Бекмамбетов)

C
Corman, Roger

D
Darabont, Frank

J
Jackson, Peter

K
Klušantsev, Pavel (Павел Клушанцев)
Kubrick, Stanley

L
Lucas, George

M
McTiernan, John

N
Newell, Mike

P
Piestrak, Marek

S
Schrader, Paul
Soavi, Michele
Svärdhagen, Jon

T
Trier, Lars von
Twohy, David

V
Vuorensola, Timo

W
Wood, Ed

27.10.10

Prince of Persia: The Sands of Time (2010)

Kui 386-seeria arvuti veel kõva sõna oli, siis üks menukas mäng oli ka platvormikas Pärsia printsist. Olen isegi seda omal ajal mänginud, kuigi minu suur lemmik see polnud. Kui keegi aga oleks mulle sel ajal rääkinud, et see mäng (täpsemalt küll selle miski hilisem osa) saab kunagi filmiks... siis ilmselt oleks ma selle inimese vägagi mõnitavalt välja naernud. Õnnetuseks on (filmi)maailm omadega nüüd sinnamaani jõudnud, et igasugune tuletatud toode on iseäranis au sees.


Sisu
Pärsia keisril on kolm poega (kaks lihast ja üks lapsendatud). Pojad koos onuga on sõjaretkel ning pärast mõningasi vaidlusi vallutavad Alamuti linna. Nimelt väidavad onu palgal olevad salakuulajad, et Alamuti linn müüb relvi pärslaste vaenlastele.


Linna valitseb imeilus printsess Tamina, kelle vanem poegadest tahab naiseks võtta, et seeläbi rahu kindlustada. Kahjuks ei anna keiser poja abielule õnnistust ning leiab, et Tamina võib samahästi ka tema naiseks saada. Õnnetuseks ei ela keiser pärast seda avaldust kuigi kaua.


Peamiselt asjaolude kokkulangemisena jääb keisri surmas süüdlaseks orvust prints Dastan, kes on sunnitud põgenema. Printsiga koos põgeneb ka printsess Tamina ning küllaltki suur roll sündmustes on kummalisel ja haruldasel pistodal, mis langes linna vallutamisel Dastani saagiks.


Seosed
Nagu öeldud, põhineb film mängul «Prince of Persia: The Sands of Time» (2003).


Hinnang
Alustama peaks sellest, et tegu on nn koguperefilmiga, mis tähendab, et sobib vaatamiseks kogu perele ja samas mitte kellegile.

Film on ilus ja värviline ja vaatemänguline ja samas küllaltki sisutühi, sest arvestava hulga filmi ajast võtavad enda alla koperdamised kõrbes ja iidsete aegade parkuur prints Dastani esitatuna muistse Pärsia linnades.

Ma ei saaks öelda, et ma vaadates oleks igavlenud või millegi peale eriti vihastunud, aga ega erilist pinget ja elamust ka polnud. Selline pisut tuim ja väga ükskõikseks jättev, aga samas üsna korralik käsitöö.


Antud film tekitas minus ka mõned uitmõtted ning nüüd ootan ma pikisilmi ja erutusvärinal, et millal valmivad Hollywoodis filmid lemmingute-mängust või siis Tetrisest.


Viited

26.10.10

Aleksandr Gorbovski «Метаморфозы»

Mõne autoriga lihtsalt on nõnda, et tead, et ta loomingus pettuma ei pea, aga ikkagi võtad autori väheseid tekste ükshaaval ette... võibolla just seetõttu, et neid vähe on. Minu suhe Aleksandr Gorbovski loomingusse on just selline – mittetormav.

Tean, et mees avaldas Nõukogude Liidus 13 ulmejuttu ning tema loominguline tippaeg oli aastail 1968–74, mil ilmus neist üheksa. «Метаморфозы» pärineb selle n-ö aktiivse perioodi lõpust ning selle jutu esimene ja ainus ilmumiskord oli 1974. aastal almanahhi «НФ» viieteistkümnendas köites.


Sisu
Minategelane on pärast edukat korterivahetust jõudnud vaid paar päeva uues kohas elada, kui ühel õhtul helistatakse närviliselt ta uksekella. Mees kiirustab esikusse ja avab ukse. Trepikojas seisab Puškin... jah, seesama kräsupäine vene kirjanduse käilakuju. Lubage, XX sajand ja elus Puškin!?

Kodanik, aga selliste küsimustega oma pead ei vaeva, otsib hoopis riiulilt «Jevgeni Onegini» ja palub pühendust. Puškin pole kade, tõmbab põuest hanesule ja tindipoti ning kirjutabki pühenduse.

Tegelikult oli Puškinil ikka asja kah, sest varemalt elas selles korteris üks arst ning Puškin tahab teada arsti uue korteri telefoninumbrit.


Seosed
Kui Aleksandr Sergejevitš Puškin välja jätta, siis muid seoseid pole...


Hinnang
Alguses tundub, et tegu on paradoksaalse naljaloo või satiiriga, aga sedavõrd selge skeemiga see tekst siiski pole.

Autor järgib arutluskäiku, et kui iseloom määrab käekirja ja kui iseloomu muutudes ka käekiri muutub, et kas siis on võimalik ka vastupidine seos, mil käekirja muutes muutub ka iseloom ja seeläbi isiksus.

Loomulikult ei püüa Aleksandr Gorbovski lugejale midagi tõestada. Pigem on tegu siiski iroonilis-paradoksaalse mudeli n-ö pulkadeks lammutamisega. (Samas, kui ma mõtlen aga kõigile neile Gorbovski kirjutatud esoteerikatekstidele, et järsku ta siiski...)


Viited

21.10.10

Solomon Kane (2009)

Oleksin üsna aus, kui ütleksin, et ootasin seda filmi pikisilmi ja ootasin suure hirmuga. Solomon Kane on mulle hästi sümpaatne tegelane, aga samas kartsin ma, et filmitegijatel saab jälle olema miski iseäranis kummaline ja jaburalt poliitkorrektne nägemus mehest ja tema verdtarretavatest seiklustest.


Sisu
Filmi tegevusajaks on XVII sajand ja tegevuspaigaks peaasjalikult Inglismaa. Jah, filmi algus toimub Põhja-Aafrikas, aga see on pigem proloog, mis peaks vaatajale kätte andma õige meeleolu jne.


Filmi kangelaseks on keegi Solomon Kane, kelle hing peaks juba kuuluma põrguvürstile ning kes siis oma hinge ja elunatukese alleshoidmise nimel vingerdab, põgeneb ja tapab...


Seosed
Solomon Kane'i mõtles välja Robert E. Howard ning esimene jutt selle kangelasega ilmus juba 1928. aastal.


Filmi seosed Howardi loodud kangelasega on minimaalsed: mehe nimi, kübar ja keep, tulelukuga püstolid, nõidus ja tapatöö.


Hinnang
Pean tunnistama, et esimesel vaatamisel oli see film mulle paras pettumus ning ma oleks hulga rõõmsam, kui selle filmi pealkiri oleks näiteks mõne muu mehe nimi. Mulle sai saatuslikuks liigne lugemus ning loetud Solomon Kane'i juttude valguses oli sellest filmist raske heldida.


Filmi suurim miinus on muidugi kogu selle krempli sidumine Solomon Kane'iga, aga ka teatav hõredus... filmi vaadates igav ju polnud, aga takkajärgi tekib küsimus, et mis siis üldse toimus ning selgub, et ega eriti ei toimunudki. Lisaks veel see, et juttude veendunud puritaanist sai filmis lihtsalt üks seikleja, kes häda sunnil heategusid tegema asus. Halvad olid ka alguses ja lõpus näidatud kollid, mis nägid välja otsekui oleks nad arvutimängust plehku pannud.


Plusse on samuti omajagu. Eelkõige muidugi meeleolu ja pilt, mis oli sünge ja mudane. Meeldis ka realistlik ja tuleriidane lähenemine nõidadele ja nõidumisele. Üleüldse oli see film üsna vaba kõikvõimalikest imalatest fantasykirjanduse ja Hollywoodi stampidest. Oli häid näitlejatöid ning iseäranis meeldis James Purefoy nimiosalisena, kohe väga meeldis!

Tahaks esile tõsta Rachel Hurd-Woodi mängitud Meredith Crowthorni.


Ütleks, et kõigi eelduste järgi oleks pidanud sellest oma žanri tipptegu tulema, aga miks segada asja Solomon Kane'i ja miks hoida kokku korraliku käsikirja pealt... seda enam, et kui Kane, et siis on ju suurepärased Robert E. Howardi jutud ka võtta...



Teisel vaatamisel, mil ma suhtusin sellese kui lihtsalt ühte sword & sorcery filmi, siis oli juba märksa mõnusam vaatamine. Sealt ka hinne lavastaja Michael J. Bassetti tehtule.


Viited

2.10.10

Kunstnikud

See postitus koondab lingid kõikidele kunstnikele, keda ma siin ulmeblogis mainin... täpsem oleks öelda, et koondab lingid neile postitusetele, kus konkreetset kunstnikku mainitakse. Noh, et klõpsad siin kunstniku nimele ja avanevadki kõik postitused, kus tegelast kasvõi mainitud.
Algselt oli see nimekiri postituste kõrval, aga et see kõrvalriba hakkas üha pikemaks venima, siis panin ma nimekirja eraldi postitusse ning kõrvalribasse jääb vaid link...

A
Adamova, Vera (Вера Адамова)
Alimov, Boriss (Борис Алимов)
Anno, Aleksandr (Александр Анно)
Astrin, Aleksandr (Александр Астрин)
Ašmarina, Jana (Яна Ашмарина)
Avakjan, Juri (Юрий Авакян)
Avotin, Robert (Роберт Авотин)

B
Bagiński, Tomasz
Baldin, Andrei (Андрей Балдин)
Basõrov, Garif (Гариф Басыров)
Bauman, Jill
Boušková, Zdeňka
Bryers, Duane

D
Deschamps, Eric
Doronin, Nikolai (Николай Доронин)

F
Frangie, Rita
Frazetta, Frank

G
Gaughan, Jack
Glatkov, S. (С. Глатков)
Gontšaruk, Igor (Игорь Гончарук)
Grišin, Nikolai (Николай Гришин)
Guzner, Vladislav (Владислав Гузнер)

H
Hardy, David
Harlan, A. (А. Харлан)
Hickman, Stephen
Hristozova Vesela (Весела Христозова)
Hyman, Trina Schart

I
Iljinski, Igor (Игорь Ильинский)

J
Jensen, Bruce
Jermakov, Andrei (Андрей Ермаков)
Jones, Robert Gibson
Jutsevitš, Jossip (Йосип Юцевич)

K
Koltunov, Vladimir (Владимир Колтунов)
Kristiansen, Teddy

L
Lewis, Brian
Ljubarov, Vladimir (Владимир Любаров)

M
Maitz, Don
Makarov, Juri (Юрий Макаров)
Makarova, Olesja (Олесья Макарова)
Markova, Natalja (Наталья Маркова)
Martõnenko, Vsevolod (Всеволод Мартыненко)
Medžibovski, Vadim (Вадим Меджибовский)
Moebius
Mänttäri, Hannu

N
Nekrassov, Dmitri (Дмитрий Некрасов)

O
Odintsova, Ljudmilla (Людмила Одинцова)
Otstak, Kaia
Ovtšininski, Vladimir (Владимир Овчининский)

P
Pištěk, Theodor
Pixelminion

R
Rice, Suzy
Rubinštein, Lev (Лев Рубинштейн)

S
Sošinskaja, Kiira (Кира Сошинская)
Szubert-Olszewska, Alicja
Steadman, Broeck
Sterligova, Jevgenia (Евгения Стерлигова)

Z
Zlatkovski, Mihhail (Михаил Златковский)

T
Tjunin, Sergei (Сергей Тюнин)

U
Ušakov, Igor (Игорь Ушаков)
Utenkov, Demjan (Демьян Утенков)

V
Vaštšenko, Juri (Юрий Ващенко)