Ulmeseosed: Reaktor

Showing posts with label Reaktor. Show all posts

12.2.16

Branka Horvat «Bara Sraka»

Indrek Hargla käis suvel Horvaatias, kohtus seal kohaliku ulmeajakirja «Sirius B» peatoimetaja Davorin Horakiga ning sai paar ajakirja värsket numbrit ka siinmail jagamiseks kaasa... üks neist jõudis minu töntsakate näppude vahele...

Indrek Hargla vahendas omi muljeid wõrguajakirja «Reaktor» veergudel (viide allpool)... mina siis mõtlesin nüüd ajakirjanumbri ainsast horvaadi autori esmatrükist kirjutada...

Sisu
Lühilugu koosneb suuresti kahest lõigust: Bara Sraka põletamine XVIII sajandi Zagrebis ja Zagrebi esimene naismeer Barbara Ptičar XXI sajandil. Mõlemad lõigud lõpevad sellega, et naised annavad hävitava hinnangu ümbritsevale rahvamassile.

Seosed
See leheküljeline satiir ilmus Horvaatia ulmeajakirja «Sirius B» 23. numbris, mis on dateeritud eelmise aasta mai/juuniga.

Hinnang
Toimetusepoolne saatesõna küll väidab, et tegu on ebatavalise jutuga, mis on ühtlasi ka autori debüüdiks antud ajakirjas. Mina midagi ebatavalist selles tekstis küll ei leidnud. Kahtlustan, et mul võis tausta teadmata mingi oluline seos märkamata jääda, aga eks see oht ole alati...

Panen algajale naisautorile raske südamega kahe ning loodan, et see satiir pole tema võimete lagi...

Viited

3.6.14

Boris Hurtta «Hiiden nahka»

Kui ilmus antoloogia «Soome ulme» (2008), siis minu jaoks oli selle raamatu suurimaks puuduseks, et sealt puudusid Boris Hurtta tekstid. Jah, antoloogia koostaja-tõlkija Arvi Nikkarev põhjendas seda ja ma täiesti aktsepteeri(si)n tema põhjendusi, aga siiski... Nüüd on aga tulekul «Soome ulme 2» ning õnneks selles raamatus on Boris Hurtta sees.

Sisu
Jutt pajatab meile loo kirikuõpetajast Ürjö Krabbest ja tema naisest Raakelist. Selline klassiklaine lugu, et vana kirikuõpetaja sureb, vahetub valitseja ja kirikuõpetaja ning siis žanrile kohaselt ka midagi fantastilist.

Seosed
Jutt ilmus esmatrükis wõrguajakirja «Usva» 2009. aasta esimeses numbris ning aasta hiljem leidis taastrükkimist Boris Hurtta jutukogus «Noidan nahka».

«Hiiden nahka» kuulub koos kahe teise jutuga sarja «Hurtan perinteiset» ning ajakirjas oli siinarvustatav märgistatud kui sarja teine tekst. Kogumikus «Noidan nahka» oli see jutt miskipärast eespool kui ajakirjas esimesena ilmunud «Hevosenpäivä», kolmandana ilmunud «Vaitonainen sanansaattaja» puudus kogumikust aga sootuks. Tundub, et see sari on pigem temaatiline ja sarja jutte võib lugeda suvalises järjekorras.

Eesti keeles ilmub jutt (paberil) antoloogias «Soome ulme 2». Raamat peaks juunikuu jooksul kauplusesse Apollo müüki ilmuma ja ajakirjas «Reaktor» avaldati see jutt antoloogia maitseprooviks.

Hinnang
Ma olen Boris Hurttalt nüüdseks kahte juttu lugenud ning eks ma selle pinnalt püüan hinnata.

Jutt, mis maakeeles kannab ehk pisut eksitavat pealkirja «Tondi nahk» (antoloogias pealkirjaks siiski «Hiiu nahk») on kindlasti hea jutt, aga mitte väga hea. Häirib just värvivaesus ja vähene detailsus. Selline kiretu jutustamine kunagi möödanikus toimunud asjadest. Samas, ulmeosa ja pahalasest hiid mulle meeldisid.

Kokkuvõttes sama emotsioon, mis esimese loetud Hurtta jutuga – hea, aga see mees oskab vist paremini. Üsna võimatu on muidugi oletada, kuidas see jutt mõjuks antoloogia kontekstis, kuid kindlasti ei peleta see tekst ilmuvast antoloogiast eemale.

Viited

30.5.14

Igakuine annus ulmekiirgust

Ilmus ainukese eestikeelese ulmelise kuukirja «Reaktor» järjekordne number.

Ma ei taha ühtegi lugu teisest rohkem esile tõsta, aga mõned mainiks siiski ära. Uljas muljetus romaani «Raske on olla jumal» uues n-ö ekranisseringust. Kompaktne ülevaade selleaastasest HÕFFist. Maitseproov kirjastuse Skarabeus selleaastasest antoloogiast. Kuid ega muu kehvem pole.

Stalkeri-hääletus käib ning ka sellest kirjutab värske «Reaktor».

Viited

Reaktor nr 32 (mai 2014)

2.10.13

Tuumahiidu on ilmunud kaks aastat

Nagu pildilt näha, on ilmunud ulmeajakirja «Reaktor» järjekordne number.

Nr 24 uue kuukirja kaanel annab selge sõnumi, et ajakiri on ilmunud järjepanu kaks aastat ja nii iga kuu. Pole ju paha saavutus! Toimetus ise erilist juubelijuttu ei aja ja tagasivaateid tehtule ei tee. Oleks ju küll, millega uhkustada, aga elu läheb edasi...

Kindlasti pole juubel ka see põhjus, miks ma ajakirjast «Reaktor» siin kirjutan. Ei, põhjuseid on mitu... Kui alustada isiklikest: blogi vajab taaskäivitust, minult on lugu numbris ning mu kallis abikaasa on selles numbris saanud ulmestaariks. Kui üldisemalt, siis ajakirjas on harjumuspäraselt üks hea tõlkejutt, huvitavad algupärandid ja artiklid. Kuukirjana suudavad nad kenasti ka kätt kohaliku ulmeelu pulsil hoida jne.

See number ja ka kõik vanemad on täitsa tasuta wõrgus saadaval ning kes ekraanilt lugeda ei soovi, see võib kõik numbrid täiesti tasuta enesele lugerisse sikutada.

Viited

«Reaktor» nr 24 (september 2013)

30.6.13

Kui ulmeajakirju poleks...

... õnneks siiski veel on. Isegi tillukeses Eestis ilmub neid paar-kolm nimetust.

Vilunud lugeja juba taipab, et olude ja ei tea mille kiuste on ilmunud kodumaise ulmeajakirja «Reaktor» järjekordne number.

Head lugemist, sest on, mida lugeda!

Viited

«Reaktor» nr 21 (juuni 2013)

5.4.13

Päris vana uudis

See uudis saab pühapäeval juba nädala vanuseks, kuid kirjutan siiski, sest igasugused värvitud munad ja üleilmne lollidepäev võisid selle paljude jaoks märkamatuks jätta. Ja kes juba teab, see siis lihtsalt ei loe...

Märtsikuu viimasel päeval ilmus ulmeajakirja «Reaktor» uus number. Lisaks kõigele muule huvitavale, on seal minu järjekordne kirjutis ulmeajakirjadest, sedapuhku on vaatluse all venelaste «Jesli», millele eelmise aasta detsembrinumber viimaseks jäi.

Viited

«Reaktor» nr 18 (märts 2013)

28.2.13

Igakuine annus kiiritust

Veebruar on küll lühike kuu, aga pisut rohkem kui pisut ulmet kulub ikka ära...

Tahtsingi öelda, et uus «Reaktor» on ilmunud ja ka seda, et seekord kirjutasin ma seal ajakirjast, mida kunagi tunti nimega «Astounding ...» ja mida praegu teatakse nimega «Analog».

Viited

«Reaktor» nr 17 (veebruar 2013)

31.1.13

Uue aasta esimene tuumahiid

Ega ma suurt öelda ei tahagi... vaid seda, et eile ilmus uue aasta esimene «Reaktor».

Kel huvi, see loeb... ja lugemist/vaatamist selles numbris jagub!

Viited

«Reaktor» nr 16 (jaanuar 2013)

2.1.13

Tea Lall «21. detsember»

Kunagi oli ulmelistis arutlus, et milliseid kummalisi ulme alaliike veel olemas on ning keegi pakkus naljapärast välja, et olmeulme. Pidin siis üldsuse tuju rikkuma ja ütlema, et selline asi on tõesti olemas ja naljast on asi kaugel.

Termin «olmeulme» tuli mulle korduvalt meelde, kui lugesin Tea Lalli juttu «21. detsember».

Sisu
Jutu sisuks on ühe Jõgeva külje all elava pereema päevikukirjed maailma tabanud lõpust. Sellised olmelised ja pisut aruandelised, et küünlad ei kipuvad otsa saama jne.

Seosed
Eks jutu pealkiri annab kätte vihje, et millal see lõpp algab...

Hinnang
Jutu peamiseks miinuseks on vast, et kõik see on pisut kiretu ja alguses ka üsna igav... kuid kusagilt poole pealt oli juba päris põnev lugeda... et elasin kaasa ja tahtsin teada, et millega see lugu lõppeb.

Olen ka ise 2,5 ööpäeva elektri ja telefonita olnud ning tuleb tunnistada, et Tea Lalli jutu emotsioon oli just see õige... et vegeteerid ja pimedus sööb silmi. Jah, tekstis oli asju, mis ei olnud veenvad ja algus oli ka konarlik – sellest siis neli. Samas, kui palju üldse on neid eesti ulmejutte, mis on Perekooli foorumis oma lõnga saanud?

Viited

19.9.12

Rafał Kosik «Mars»

Kas Marsile jääb elu..?

Sisu
Kunagi alustati Marsi terraformimisega, aga projekt polnud lõpuni läbi mõeldud ja läks nihu. Maa valitsused lõid kogu üritusele n-ö käega ja jätsid sajad tuhanded inimesed Marsile surema.

Seosed
Poolakas Rafał Kosik kirjutas selle jutu ühel 2001. aasta veebruariõhtul. Tuli mõte, pani ühe soojaga kirja ja unustas. Umbes aasta hiljem saatis selle ja portsu teisi jutte ajakirja «Science Fiction», mille toimetaja Robert J. Szmidt arvas, et Marsi-jutust võiks romaan tulla. 2003. a avaldaski Rafał Kosik oma esikromaani «Mars».

Ka jutt ise läks lõpuks käiku – kui ajakirjast «Science Fiction» sai novembris 2005 ajakiri «Science Fiction, Fantasy i Horror», siis selle esimeses numbris ilmus ka see jutt.

Romaanis antakse ka mingeid aastaarve, aga jutus mitte ning seetõttu jätan ma tegevusaja siinkohal mainimata.

Hinnang
Jutt on lühike, umbes 3–4 raamatulehekülge, aga samas on see jutt tihe. Ma täitsa mõistan, et miks Robert J. Szmidt romaanist rääkima hakkas.

Marsist on ulmes ikka väga palju kirjutatud, aga Rafał Kosik on leidnud vanas teemas uue vaatenurga, tekst on meeleolukas ja läbimõeldud – hästi tehtud lühijutt ja sellest ka hinne.

Viited

31.8.12

Augustikuine «Reaktor» ilmunud

Täna pärastlõunal ilmus ulmeajakirja «Reaktor» 11-s ehk augustinumber.

Numbris näikse olevat paljugi huvitavat: koomiksiarvustus, viimase Estconi viie ettekande trükiversioonid, koomiks, loomulikult ulmejutud jne.

Eraldi pean ma esile tõstma Diana Ostrati tehtud võrratu kaanepildi!

Viited

«Reaktor» nr 11 (august 2012)

30.7.12

Kümnes tuumahiid

Tubli tuumahiid ehk ulmeajakiri «Reaktor» jõudis täna oma kümnenda numbrini.

Ei hakka suuri sõnu tegema ja pidulikke kõnesid pidama – ajakirja jaoks on kõige parem õnnesoov, kui ta levib ja kui seda loetakse.

Võimast levikut ja rohkelt lugemisväärset materjali!

Viited

28.5.12

Seitsmes tuumahiid

Käesolev blogipostitus on mõneti mõttetu, aga ilmselgelt vajalik. Jobutasin, mis ma jobutasin ning nüüd ma olengi seisus, kus ma kirjutan ulmeajakirja «Reaktor» aprillinumbrist hetkel, mil toimetus juba usinalt mainumbrit kokku paneb.

Samas kirjutamata ka ei taha jätta... juba kasvõi seetõttu, et taaskord on tore võimalus viidata onu Kalveri arvustusele. (Või siis seetõttu, et numbris on ka paar minuga seotud tükki.)

Viited

10.4.12

Pool tosinat energiahiidu

Minu üldine tõrksus ja tahtmine massist eristuda tekitab olukorra, kus ma lihtsalt ei suuda ajakirja «Reaktor» ilmumispäeval teha veel ühte postitust teemal «uus number ilmunud»... noh, et teistele taolistele lisaks.

Täna, miski tosinajagu päevi hiljem, olen ma aga uhkes üksinduses ning sellest postitusest on ehk abi neilegi, kel õigeaegne uudis märkamata jäi. Tõtt-öelda plaanisin ma seda postitust juba eelmisel nädalal, aga leidsin, et riigipühal miski uudise tegemine on nonsens. Tore, et ootasin, sest nüüd saan ma ka viidata onu Kalveri arvustusele...

Viited

24.3.12

Peaks selle blogi kinni panema...

Vaatad blogipostitusete kuupäevi ja masendus tuleb peale... kuu hakkab lõppema ja mul pole taas mitte ühtegi postitust...

Eriti morniks läheb mu meel, kui ma vaatan, et jälle üks ajakirja «Reaktor» number tutvustamata jäänud. Poiste ees on kuidagi piinlik, autorite ees seda enam. Ajakiri aga muudkui ilmub ja kogub tuure... jah, etteheiteid oleks, aga ma ei tahaks minna ühte paati hiire-kirja toimetajatega, kes peaaegu igaüks on pidanud juba vajalikuks energiahiiu kohta sitasti öelda.

Viited

13.1.12

Peab kirjutama... lihtsalt peab!

Kuigi käesoleva blogipostituse üks silte on «uudis», pole see ilmselt enam uudiseks kellegile. Aga mis teha? Selle ajakirja tegijate ja nende sõprade wõrguteadlikkus on tunduvalt suurem, kui selle teise Eesti ulmeajakirja omadel. Nii tekibki olukord, kus ajakirja «Reaktor» uue numbri ilmumisel Facebook suisa kirendab sellekohasest infost, ka bloginduses ei jää sündmus tähelepanuta.

Ja nii tekibki mul tunne, et miks ma ka veel peaks. Teisest numbrist seepärast ei kirjutanudki, aga kolmanda ilmumisel mõtlesin, et teen seda mõni päev hiljem... siis tuli aga aastalõpp ja uue algus jne. Nüüd siiski kirjutan, ehk on siiski kellegil veel teadmata, et ajakirja «Reaktor» kolmas number on ammu ilmunud. Kirjutamiseks on ka pisuke isiklik põhjus...

Viited

13.12.11

J. J. Metsavana «Masina nõrkus»

Ulmeajakirja «Reaktor» teisest numbrist ma oma blogisse uudist ei teinud... wõrk oli reklaami täis ja mulle tundus, et kui mina kah veel, et siis on juba ilge overkill. Pealegi olin ma veendunud, et hakkan kohe seal ilmunud jutte lugema ja arvustama...

Sisu
On miski Tont (loe: tehisaju), kes on mures, et miks Insener pole tulnud oma masinaid üle vaatama... et Insener pole ju kunagi hilinenud... eks masinmõistus otsib probleemile lahendust ja omal kombel leiabki selle...

Seosed
Jutt on algselt kirjutatud Ulmejutulabori jaoks (teema «Impeeriumi õhtud»), aga ma ei viitsinud hakata võrdlema, et kui palju (ja kas) erineb see algne versioon ajakirjas ilmunust.

Hinnang
Erilist lugemiselamust mulle see tekst ei pakkunud, sest taolised heietused pole just mu lemmiklood. Objektiivselt võttes ma tunnistan, et tegu on (eriti algaja kohta) hästi väljapeetud meeleolupiltide jadaga ning siit tuleb ka hinne.

Üks tehniline detail mind häiris, aga selle kallal irisemine oleks sama, kui hakata Marsi kroonikaid hard SF'i mõõdupuuga mõõtma – normaalne inimene seda lihtsalt ei tee!

Viited

28.10.11

Käivitus «Reaktor»

Algasid mu õhtu-öised arvutitunnid ning otsekui vastu tahtmist tuleb mul ka katkestada pikem blogimispaus, sest täna ilmus avalikkuse ette uue kodumaise ulmeajakirja esimene number.

Eks pildilt ole näha, et ajakirja nimeks on «Reaktor» ning allpool on ka viide wõrguajakirjale endale. Materjalide hulk on üsna kobe: on jutte, on artikleid ning isegi illustratsioonid on. Arenemisruumi on kõvasti, aga juba võib öelda, et esimene vasikas pole aia taha läinud...

Viited

Ulmeajakiri «Reaktor»