Tea Lall «21. detsember»

Kunagi oli ulmelistis arutlus, et milliseid kummalisi ulme alaliike veel olemas on ning keegi pakkus naljapärast välja, et olmeulme. Pidin siis üldsuse tuju rikkuma ja ütlema, et selline asi on tõesti olemas ja naljast on asi kaugel.

Termin «olmeulme» tuli mulle korduvalt meelde, kui lugesin Tea Lalli juttu «21. detsember».


Sisu
Jutu sisuks on ühe Jõgeva külje all elava pereema päevikukirjed maailma tabanud lõpust. Sellised olmelised ja pisut aruandelised, et küünlad ei kipuvad otsa saama jne.


Seosed
Eks jutu pealkiri annab kätte vihje, et millal see lõpp algab...


Hinnang
Jutu peamiseks miinuseks on vast, et kõik see on pisut kiretu ja alguses ka üsna igav... kuid kusagilt poole pealt oli juba päris põnev lugeda... et elasin kaasa ja tahtsin teada, et millega see lugu lõppeb.

Olen ka ise 2,5 ööpäeva elektri ja telefonita olnud ning tuleb tunnistada, et Tea Lalli jutu emotsioon oli just see õige... et vegeteerid ja pimedus sööb silmi. Jah, tekstis oli asju, mis ei olnud veenvad ja algus oli ka konarlik – sellest siis neli. Samas, kui palju üldse on neid eesti ulmejutte, mis on Perekooli foorumis oma lõnga saanud?


Viited

• Reaktor: Jutt: 21. detsember
• Tea Lall
• Perekool.ee: Foorumid ›› Laia ringi teemad ›› Ajaviite- ja muud jutud ›› kas keegi veel usub?
• Pärdikute päevaraamat: Reaktori lugu ajas mind täiega närvi
• Onu Kalveri lühijutud liikuvate piltide ainetel: Duubelreaktsiooni tagasitulek
• Ulmekirjanduse BAAS: 21. detsember