Robert Reed on ameerika kirjanik, kes kõige populaarsem on ilmselt siiski sealsamas lombitagustes ühendriikides. Loomulikult on peaaegu iga kirjanik kõikse tuntum oma kodumaal, aga kui Robert Reedist rääkida, siis ka kõige tõlkimisaltides riikides avaldatakse väga vähe antud mehe teoste tõlkeid... vähemasti mitte selles mahus, mida võiks eeldada kirjaniku populaarsuse põhjal kodumaal.
Sisu:
Jutu tegevus toimub maailmas, mis meenutab meie maailma XIX sajandit... põhiliselt siis sealse maailma metsiku lääne analoogis, aga mainitakse ka sealse maailma Jaapanit ja Hiinat...
Jutu peategelane on Barrow, keegi pikk, kõhn ja sitke kuju, kes sündis Põhjasaartel, põgenes sealt sõja eest ning sattus oma uuel kodumaal taas sõtta. Kodusõjas nägi Barrow kõiksugu vaeva ja viletsust, samas oli tal õnne ning tasuks ülesnäidatud vapruse eest sai Barrow Keskarmeest demobiliseerudes kodakondsuse ja pisut kuldmünte.
Selles maailmas on kunagi elanud draakonid ning Barrow teenib enesele elatist sellega, et otsib draakonite säilmeid.
Jutt algab järjekordse draakoni leidmisega, aga seekord on Barrow ühe eriti vinge ja eriti hästi säilinud draakoni leidnud. Barrow kaevab üksi, siis leiab ostja ja palkab abilised. Kahjuks pole antud ostja ainus huviline osapool...
Seosed:
Minuteada pole Robert Reed samas maailma oma teistes tekstides kasutanud.
Hinnang:
«The Dragons of Summer Gulch» on üsna mitmetahuline tekst... et justkui fantasy, aga tegelikult SF... et justkui alternatiivajalugu, aga tegelikult hoopis paralleelmaailma lugu... eks selline mitmetimõistetavus võimaldas ka teksti taastrükkida nii David G. Hartwelli antoloogias «Year's Best Fantasy 5» (2005) kui ka Gardner Dozois antoloogias «The Year's Best Science Fiction: Twenty-Second Annual Collection» (2005).
Jutu esmatrükk ilmus 2004. aasta 1. detsembril wõrguajakirjas «Sci Fiction»... kuna aga antud wõrgukiri on omapead jäetud, siis pani autor selle ka oma kodulehele ning allpool on lingid mõlemale.
«The Dragons of Summer Gulch» on hea ajaviitelugu, mille tegevus toimub sümpaatses ja värvikas maailmas. Minult hindeks kindel viis. Ei pea kogu ulme olema vaid abitu sotsiaalne irisemine või tüütu ja pretensioonikas kunstipärane sõnnik. Ulme võib olla ka meelelahutus ning antud juhul Robert Reedi pakutav on mulle vägagi mokkamööda.
Lingid:
2 comments:
Kas nimi ei või äkki mingil määral viidata Hickmani ja Weisi Dragonlance'i-seeriale? Lugemata on muidugi raske midagi arvata.
Nimi viitaks justkui küll, aga Dragonlance on enam-vähem high fantasy, antud Robert Reedi jutt aga kisub pigem technofantasy kanti...
Post a Comment