Seda juttu oli väga mõnus lugeda, aga sellest on üsna keeruline kirjutada. Osaliselt seetõttu, et tegemist on nn seisundilooga. Ei, jutus toimub ja toimub omajagu, aga kõik pigem n-ö kaadri taga. Ka võiks tekkida võimalus, et jutu( sisu)st kirjutades lobiseksin ma liigvara välja midagi sellist, mis peaks õige hetkeni varjatuks jääma...
Saan aru, et tegu on debüüdiga ja sel juhul on tegu ikka väga tugeva tekstiga. Isegi juhul kui autoril oleks sahtlis viie raamatu jagu jutte. Sahtlisolev ei loe, sest tekst saab asjaks alles ilmudes, kui seda saavad lugeda võhivõõrad ja igasuguse häälestusega isikud. Ma kiidaks eriti meeleolu, selle edasiandmist, aga samuti oskust asju ütlemata jätta – taoline tekst ei teeks häbi ka mitmeaastase staažiga autorile. Tahaks vaid loota, et tegu polnud juhuslik õnnestumisega ja ootaks aga uusi tekste.
Viited
No comments:
Post a Comment