Miroslav Žamboch «Dlouhý sprint»

Vana maag sureb. Surija oli Vegase linna, aga tegelikult kogu teadaoleva maailma valitseja ning seetõttu on kõikide valitsejate pilgud pööratud Vegasele. Troonipärija peaks olema vanem poeg, aga too saab ootamatult surma ja nõnda peaks valitsejaks hakkama hoopis noorem poeg Tekuard, keda aga maagia üldse ei huvita ja tal pole isegi seda annet. Ja siis on veel iidne seadus, mis kuulutab pärija kolmekümneks päevaks lindpriiks, mil igaüks võib ta tappa ja tapja saab kandideerida hoopis tapetu asemel aujärjele. Tekuard taipab kiirelt, et ta elul pole enam mingit väärtust ja ta lahkub paleest, sest pidevalt liikudes-põgenedes on ta ellujäämisšansid tunuduvalt paremad...

Romaani väljannete kaaned, kunstnikud: Juraj Maxon ja Jan Doležálek.

«Dlouhý sprint» on justkui Miroslav Žamboch esikromaan. Justkui seepärast, et tegu on väga lühikese romaaniga ja teos pole kunagi ilmunud eraldi köitena. Ja nii ongi juhtunud, et kuigi mahult romaan, on see ühe lugejaküsitluse põhjal hoopis kõige parem tšehhi ulmejutt. On kuidas on, aga esmakordselt ilmus «Dlouhý sprint» koos kahe lühiromaaniga Miroslav Žambochi esimeses raamatus, kogumikus «Poslední bere vše» (2000). Ka kordustrükk oli kogumikus, aga sedapuhku koos ühe lühijutuga ja pealkirjaga «Dlouhý sprint s ozvěnou» (2009).

«Pikk pagemine» on päris lihtne ja suisa sirgjooneline tekst. Ei, mitte primitiivne, just lihtne. Tekuard on jooksus ja püüab elus püsida. Lugeja elab kaasa ja avastab koos peategelasega maailma, sest seni peaasjalikult palees elanud Tekuard pole eriti kursis ümbritseva maailma ja selle jõujoontega. Õnneks on me põgenik n-ö hea poiss ja veel ka mõningase karismaga ja niimoodi leiab ta isegi sõpru-liitlasi. Eks viimatimanituil on omad eesmärgid, aga kuna nad Tekuardi kohta ei taha, siis eelistavad nad toda hoopis aidata, et hiljem tulevasele valitsejale antud abi kasudega sisse kasserida.

Romaan on ilmunud ka poola keeles, kogumikus «Ostatni bierze wszystko» (2017), mis pandi kokku kahe ülaloleva tšehhikeelse põhjal, et lisaks romaanile üks lühiromaan ja lühijutt. Kaane- ja sisupildid tegi Vladimir Nenov.

«Dlouhý sprint» tegevuskohaks on nn Koniášův svět ehk postapolik maailm, kus tehnoloogia on hukka läinud ja maagia on tagasi. Päris mahukas sari – tosin romaani-kogumikku, kus enamjaolt tegutsevad kas Bakly või Koniáš. Esimene on pigem selline babrabr Conani tüüpi jõhkard ja teise mehe lood on tugeva westerni vaibiga. Tekuardi pagemise romaan paigutub kogu sarja etteotsa ja on (vist?) väga lõdvalt seotud järgnevate tekstidega. Miroslav Žamboch on viljakas ja menukas Tšehhi ulmekirjanik ja ma lugesin romaani «Dlouhý sprint» osaliselt ka maitseproovi võtmiseks. Noh, et eelinfo põhjal mahuka sarja osa, aga samas sarjaga väheseotud ning ka lugejate suur lemmik. Paar varemloetud juhuslikku juttu olid ka meeldiva mulje jätnud ja nii ma siis...

Minu maitse jaoks ehk liialt sirgjooneline seikluslugu, aga lugesin huviga, suisa neelasin ning ma valetaks kui ütleks, et ei meeldinud. Pealegi veel autori esimene romaan ja sellisena ikka väga tahe tükk. Alla maksimumhinde oleks patt pann.


Viited

• Autori koduleht
• MZ fans
• Wikipedie: Miroslav Žamboch
• LEGIE: Miroslav Žamboch