Jutt «To, co najważniejsze» avab Jacek Piekara kogu «Arivald z Wybrzeża» (2000).
Sisu
Arivald oli maag, vähemasti arvasid Mereäärse elanikud sedamoodi. Kes siis ikka käib ringi sinise ja hõbetähtede kaetud mantliga, kel on kristallkuul jne.
Tegelikult oli Arivald petis. Mehe nimi oli hoopis Penszo ning ta oli rändlaulik, kes kogemata sattus juures olema, kui üks vana maag keset paksu metsa suri. Penzo mõtles, et viib maagiaraamatu, kristallkuuli, mantli ja muud asjad mõne teise maagi kätte, aga uudishimust vaatas ta maagiaraamatusse ja juhtumisi sai sellest aru ning üsna kähku sai ta ka lihtsamad trikid selgeks. Penzo võttis endale nimeks Arivald ning asus elama Mereäärsesse, sest sealse kehva maanurga vastu ei tundnud huvi ei vallutajad, ei kaupmehed ning oht saada paljastatud oli peaaegu olematu.
Ühel hommikul avastab Arivald, et Mereäärsele ligineb piraatide laevastik, et üks maag on nad palganud ning see maag teab väga hästi, et Arivald on kõigest Penzo. Maag lubab, et Arivaldi tapab ta niikuinii, Mereäärse printsessi võtab ta samuti naiseks niikuinii – küsimus on vaid selles, et kas ta ka Mereäärse hävitab?
Seosed
«See, mis kõige tähtsam» on esimene sarjast «Mereäärse Arivaldi lood» – ilmus esimesena ja on sarjasiseses kronoloogias esimene.
Jutt ilmus esmakordselt ulmeajakirja «Fenix» 1992. aasta esimeses numbris. 2000. aastal ilmus Jacek Piekara jutukogu «Arivald z Wybrzeża», mis sisaldas kõik seniilmunud Arivaldi-sarja tekstid. 1996. aastal tõlgiti jutt tšehhi keelde ja avaldati pealkirjaga «Nejdůležitější na světě» poola fantasy antoloogias «Maladie: Andrzej Sapkowski a dalších jedenáct mágů polské fantasy». 2005. aastal ilmus Arivaldi-lugude täiendatud uustrükk «Ani słowa prawdy», millest 2008. aastal tehti uue kujundusega kordustrükk.
Arivald on tegev ka Jacek Piekara loodud arvutimängus «Książę i Tchórz» ning levib kuulujutte, et kirjanik kavatseb edaspidigi sellest maailmast lugusid kirjutada.
Hinnang
Hakkasin seda teksti lugema pigem kohusetundest, sest ma arvasin end üldiselt teadvat, et mis laadi asju Jacek Piekara kirjutab ning kuna ma Arivaldi-sarjast midagi lugenud polnud, siis mõtlesin maitseproovi võtta. Tulemus ei olnud eriti ootuspärane. Ei, ma ei pea Jacek Piekarat viletsaks kirjanikuks, pigem vastupidi, aga olles lugenud ta vanemaid ja uuemaid tekste, oli mul enda arvates juba üsna selge pilt, et mida oodata võiks. Arvasin, et selline rahulikult ja suisa muretult algav lugu ei saa hästi lõppeda. Kuna teadsin, et see on sarja esimene tekst, siis oli selge, et Arivald jääb ellu... kuid kahtlustasin, et täiskomplekti kehaosadega ja terve mõistusega ta seda juttu ei läbi.
Pean tunnistama, et ääretult meeldiv on kogeda, kuidas juba väljakujunenud arvamus autorist paraja põntsu saab. Neli oli hindeks enam kui kindel, aga jutu järelmaitse sundis mind maksmimumhinnet panema. Ei ole just palju tekste, mis oleksid siiralt heasüdamlikud ning ei mõjuks sealjuures läilalt.
Viited
