Oleg Divovi (jutu)loomingule on enamjaolt omane, et tegelased peaasjalikult joovad, ülbitsevad, ropendavad ja rämpslevad niisama. Kui antud asotsiaalsed tegevused arvestamata jätta, siis näikse tegu olevat vägagi toredate ja korralike inimestega. Kõik see kehtib ka lühiromaani «Мы работаем за деньги» kahe peategelase kohta.Sisu:
Ühel ilusal hommikul istuvad ühe lõunamaise luksuskuurordi politseijaoskonna trepil kaks tüüpi. Kui jaoskond avatakse, siis astuvad nad sisse ja tutvustavad endid kui vabakutselist kunstnikku ja kutselist kirjanikku.
Politseinikud (ja ka lugeja) taipavad kiirelt, et tegu on miskisuguste pearahaküttidega.Eks lugeja saab üsna kohe aru, et kõik pole üldse nii, kui alguses paistab ning seda arusaamist jagub kogu lühiromaani ulatuses. Noh, et lugeaja peab kogu aeg saadud infot ja hinnaguid enda jaoks ümber hindama.
Ilmselt ei lobise ma nüüd midagi olulist välja, aga antud loos käib jutt mutantidest, kellega tegeleb Kuues Rahuvalvebrigaad, kuhu kuuluvad ka peategelasteks olevad kaks subjekti. Või kuulusid... nüüd nad vist ei kuulu enam... samas mutante nad kütivad..?
Seosed:Tekst ilmus antoloogias «Eurocon 2008: Убить Чужого» (2008) ning on seega siis karm lugu. Roman Zlotnikov on kirjutanud sellele tekstile n-ö leebe järjeloo «Не только деньги».
Hinnang:
Lühiromaani hindes on mul mõningaid kõhklusi: kas neli või viis. Kuna olen Divovilt lugenud mitut märksa paremat teksti, siis panen nelja. Tegu on siiski aga hea tekstiga, mida julgelt soovitan.
Lingid:
No comments:
Post a Comment