Prantsuse kirjanik, tõlkija ja toimetaja Michel Demuth on ulmes tuntud eelkõige kui maastaapse tulevikuajaloo «Les galaxiales» autor.Jutt «La bataille d'Ophiuchus» ilmus esmakordselt 1964. aasta jaanuaris ulmeajakirja «Fiction» 122. numbris. Tegu pole just autori kuulsaima jutuga, aga ilmselt piisavalt olulisega, sest miks muidu lülitas Michel Demuth selle oma autorikogusse «Les années métalliques» (1977).
1971. aastal ilmus tekst hispaania keeles ja tõlge kandis pealkirja «La batalla de Ofiuchus».
1993. aastal ilmus vene keeles Oleg Pulja koostatud esinduslik prantsuse ulme antoloogia «Планета семи масок» ning teiste seas oli seal ka jutt, mis vene keeles kandis pealkirja «Битва у Опикуса». Allpool olev mustvalge illustratsioon pärineb just sellest köitest, autoriks loomulikult Vsevolod Martõnenko.Sisu:
Jutt kirjeldab ühte episoodi nn Ophiuchuse lahingust, mis polnudki tegelikult lahing vaid üks lõputu kokkupõrgete jada, mida maalased pidasid võõrtsivilisatsiooniga, kelle päritolu jäigi tundmatuks.
Maalaste lahingulaev teeb pärast heitlust ruumihüppe ja jõuab n-ö tuntud universumi servale, kust leitakse planeet maalaste unustatud kolooniaga. Lahingulaev on viga saanud ning ka meeskond vajaks puhkust.
Kolonistide järeltulijad on üsna pelglikud, eriti varjavad maalaste eest end mehed. Selgub, et teiseks vaenupooleks olev võõrtsivilisatsioon on sellelt planeedilt korduvalt mehi röövinud ja sundinud neid endi poolel maalaste vastu sõdima. Isegi sel ajal, kui planeedil on maalaste lahingulaev, saabub sinna paar võõraste laeva, kuid maalaste toel lastakse need kiiresti sodiks.
Hoolimata kolonistide üsna algelisest elukorraldusest otsustab lahingulaeva vananev kapten jäädagi planeedile, sest talle tundub sealne elu olevat märksa idüllilisem lõputust kosmosesõjast...Seosed:
Teoreetiliselt võiks jutt kuuluda autori tulevikuajalukku «Les galaxiales», aga praktiliselt see sinna siiski ei kuulu. Võimalik, et Michel Demuth oleks selle jutu taasavaldanud oma tulevikuajaloo planeeritud kolmandas köites... kuid seda ei saa me ilmselt enam kunagi teada...
Hinnang:
Jutt on selline heietav-lüüriline kosmoseooper... pole paha tekst, aga on samas kuidagi elutu ja eemalviibiv. Sellest ka hinne.
Lingid:
No comments:
Post a Comment