Kui ma eelmisel ööl eelmist animakogumiku «Halo: Legends» teemalist postitust kirjutama hakkasin, siis mõtlesin omajagu, et kas teha avaloost «Origins» üks või kaks postitust. Wõrgus näidati neid vist ühe filmina, DVD-l on need aga kahe filmina – otsustasin, et kuna ma neid niikuinii DVD-lt vaatan, siis kirjutan nõnda, nagu plaadil...
Sisu
Tegelikult on filmi «Origins» kaheksjagamisel isegi teatav mõte olemas, sest kui esimene kirjeldab sündmusi, mis viivad Halo loomiseni, siis teine kirjeldab seda, mis toimus hiljem.
Hiljem tähendab inimesi ja sõdasid ja uut vaenlast ja jälle sõdasid ja ...
Seosed
Animatsioon põhineb Halo arvutimängude maailmal ning peaks asjast aimu andma neile, kes mängudest midagi ei tea.
Koos animatsiooniga «Origins I» peaks «Origins II» andma tausta kõigele sellele, mis järgneb.
Hinnang
Meeldis ehk pisut rohkem kui «Origins I» ning eelkõige seepärast, et siin tulid juba mängu inimesed – seetõttu muutus lugu kuidagi lähedasemaks.
Selliseid lühifilme, nagu «Origins I» ja «Origins II» on pisut keeruline hinnata. Need võivad omas žanris ju absoluutsed tipud olla, aga see taustuavav programmilisus muudab need ikkagi kuidagi teisejärguliseks. Noh, et on lugu, mis tuleb ära jutustada, sest muidu ei saa põhilugude kallale minna...
Viited
KIRJANIKUD • KUNSTNIKUD • TOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKA • SARIANTOLOOGIAD • ANTOLOOGIAD • AUTORIKOGUD
LAVASTAJAD • NÄITLEJAD • RIIGID
31.8.10
30.8.10
Halo: Legends: Origins I (2010)
Alustama peaks vast ülestunnistusega, et ma pole kunagi mänginud ühtegi Halo mängu ning ega ma enne animatsioonikogumiku «Halo: Legends» vaatamist sellest maailmast suurt midagi ei teadnud kah. Olin vaid komistanud wõrgus kõikvõimalikele piltidele ja põgusalt sirvinud üht koomiksikogu.
Sisu
Nagu pealkirigi lubab, on «Origins I» sissejuhatuseks Halo maailma.
Ülesehitus on lihtne: üks tegelane jutustab teisele, kuidas uhket ja iidset rassi Eelkäijaid (Forerunners) ründab miski parasiitide tarutsivilisatsioon Voog (Flood) ning kuidas Eelkäijad sellega võitlevad, oma võitluse mõttetuses veenduvad ning kuidas Eelkäijad lõpuks leiavad tee Universumi päästmiseks...
Seosed
Animatsioon põhineb arvutimängu maailmal ning peaks asjast aimu andma neile, kes mängust midagi ei tea.
Teisisõnu – taustu avav lugu.
Hinnang
Mõnus oli. Täitsa mõnus! Lihtne vorm, lihtne sisu, lihtne teostus ... aga töötas!
Meeldis just see hea süntees, et korralik Jaapani kvaliteedis teostus ja arukas õhtumaine lugu, mis on jutustatud ilma selle häiriva hommikumaise marutõbisuseta. Kes ei usu, vaadaku ise!
Viited
Sisu
Nagu pealkirigi lubab, on «Origins I» sissejuhatuseks Halo maailma.
Ülesehitus on lihtne: üks tegelane jutustab teisele, kuidas uhket ja iidset rassi Eelkäijaid (Forerunners) ründab miski parasiitide tarutsivilisatsioon Voog (Flood) ning kuidas Eelkäijad sellega võitlevad, oma võitluse mõttetuses veenduvad ning kuidas Eelkäijad lõpuks leiavad tee Universumi päästmiseks...
Seosed
Animatsioon põhineb arvutimängu maailmal ning peaks asjast aimu andma neile, kes mängust midagi ei tea.
Teisisõnu – taustu avav lugu.
Hinnang
Mõnus oli. Täitsa mõnus! Lihtne vorm, lihtne sisu, lihtne teostus ... aga töötas!
Meeldis just see hea süntees, et korralik Jaapani kvaliteedis teostus ja arukas õhtumaine lugu, mis on jutustatud ilma selle häiriva hommikumaise marutõbisuseta. Kes ei usu, vaadaku ise!
Viited
seosed:
4/5,
animatsioon,
Halo,
Halo: Legends,
Hideki Futamura,
JPN,
lühifilm,
USA
24.8.10
Arzach
Arvan, et inimene, kes midagigi koomiksitest teab, et see inimene peaks teadma ka nime Mœbius. Ja kui nimi on isegi tundmatu, siis mehe pilte on ta kindlasti näinud. Aga võibolla olen ma koomiksisõpradest lihtsalt liialt heal arvamusel.
Ja kui öelda Mœbius, siis teise nimena kerkib sinna kõrvale kohe Arzach, kunstniku ilmselt kuulsaim tegelane.
Sisu
Koomiksi sisu verbaliseerimine on üsna tänamatu tegevus, eriti kui tegu on Arzachi sarjaga.
Tegu on kaheksaleheküljeliste lugudega, kus sõnu ei kasutata ning sisu on morbiidne, erootiline, sünge ja paheline.
Lugude pealkirjad on variatsioonid nimest Arzach, ehk siis «Arzach», «Harzak», «Arzak» ja «Harzakc».
Nii nagu nimed, nii varieeruvad ka lood: kaks esimest on puhas fantasy, kolmas pigem SF ja neljas veel midagi muud.
Seosed
Arzachi-lood ilmusid esmakordselt aastail 1975–76 ja ilmusid Prantsuse koomiksiajakirjas «Métal hurlant». 1976. aastal avaldati need eraldi raamatuna, kus lisaks põhilugudele oli ka spetsiaalselt selle raamatu jaoks tehtud, mis sidusid sarjaga ka ühe senini omaette seisva loo.
Käesolev postitus põhinebki sel 1976. aastal ilmunud kogumikul, aga eelkõige siiski Arzachi sarja põhilugudel. Hiljem lisas Mœbius kanoonilisele nelikule veel ka lood «Harzac» ja «Harzack». Esimene neist üheleheküljeline ja teine hoopis mustvalge.
Ja et kõik see veel segasemaks muutuks, siis tegi Mœbius hiljem ka sõnadega lood «Arzach» ja «Arzak» ning sidus sarjaga ka varasema mustvalge loo «La deviation». Veel hiljem on sarja täiendanud ka teised autorid ning seda nii sõnas kui ka pildis.
Hinnang
Kui öelda lühidalt, siis meeldib, aga see ei vist ei väljenda kõiki mu emotsioone.
Ei ole vist liialdus, kui ütlen, et mõni selle koomiksi piltidest on saatnud mind suurema osa mu elu teadlikumast poolest. Näiteks seesama lehekülg hiiglasega, mis ühtlasi oli mul ka esimene paberil nähtud pildinäide Mœbiuse loomingust.
Ja kindlasti on Mœbius (kodanikunimega Jean Giraud) ja tema loodud Arzach suures osas süüdi selles, et ma koomiksitest üldse midagi arvan ja et ma nende vastu üldse huvi tunnen.
Viited
Ja kui öelda Mœbius, siis teise nimena kerkib sinna kõrvale kohe Arzach, kunstniku ilmselt kuulsaim tegelane.
Sisu
Koomiksi sisu verbaliseerimine on üsna tänamatu tegevus, eriti kui tegu on Arzachi sarjaga.
Tegu on kaheksaleheküljeliste lugudega, kus sõnu ei kasutata ning sisu on morbiidne, erootiline, sünge ja paheline.
Lugude pealkirjad on variatsioonid nimest Arzach, ehk siis «Arzach», «Harzak», «Arzak» ja «Harzakc».
Nii nagu nimed, nii varieeruvad ka lood: kaks esimest on puhas fantasy, kolmas pigem SF ja neljas veel midagi muud.
Seosed
Arzachi-lood ilmusid esmakordselt aastail 1975–76 ja ilmusid Prantsuse koomiksiajakirjas «Métal hurlant». 1976. aastal avaldati need eraldi raamatuna, kus lisaks põhilugudele oli ka spetsiaalselt selle raamatu jaoks tehtud, mis sidusid sarjaga ka ühe senini omaette seisva loo.
Käesolev postitus põhinebki sel 1976. aastal ilmunud kogumikul, aga eelkõige siiski Arzachi sarja põhilugudel. Hiljem lisas Mœbius kanoonilisele nelikule veel ka lood «Harzac» ja «Harzack». Esimene neist üheleheküljeline ja teine hoopis mustvalge.
Ja et kõik see veel segasemaks muutuks, siis tegi Mœbius hiljem ka sõnadega lood «Arzach» ja «Arzak» ning sidus sarjaga ka varasema mustvalge loo «La deviation». Veel hiljem on sarja täiendanud ka teised autorid ning seda nii sõnas kui ka pildis.
Hinnang
Kui öelda lühidalt, siis meeldib, aga see ei vist ei väljenda kõiki mu emotsioone.
Ei ole vist liialdus, kui ütlen, et mõni selle koomiksi piltidest on saatnud mind suurema osa mu elu teadlikumast poolest. Näiteks seesama lehekülg hiiglasega, mis ühtlasi oli mul ka esimene paberil nähtud pildinäide Mœbiuse loomingust.
Ja kindlasti on Mœbius (kodanikunimega Jean Giraud) ja tema loodud Arzach suures osas süüdi selles, et ma koomiksitest üldse midagi arvan ja et ma nende vastu üldse huvi tunnen.
Viited
23.8.10
Jeremy Wagner «Romance Ain't Dead»
Nädal või kaks tagasi muretses tõlkija Sash Uusjärv ühes Facebooki arutluses, et miks küll pole zombidega lembekaid... noh, et nagu vampiiride ja igasuguste muude tegelastega on...
Loodus tühja kohta teadupoolest ei salli ning eile sattuski minu ablaste näppude vahele väidetavalt maailma esimene zombiteemaliste lembelugude köide «Hungry for Your Love: An Anthology of Zombie Romance». Raamatu on koostanud Lori Perkins ning ilmus see eelmisel aastal e-raamatuna, käesoleval sügisel saab see aga ka paberile.
Jeremy Wagneri jutt «Romance Ain't Dead» on selle köite avalugu.
Sisu
Jutt on esitatud ühe mehe pihtimusena, et kuidas ta küll oma naist armastab ja milline see nende armastus siis täpsemalt on.
Et olid naisega õhtul järve ääres... naine läks ujuma... tuli mootorpaat miskite jobudega... jobud põrutasid paadiga naisele otsa... naine surnud ja mees hullumas. Õnneks on neil naabriks Haitilt pärit ajukirurg, kes nagu selgub on ka bokor... kirurgist bokor võtab kohe ohjad enda kätte ning teatab naabrimehele, et toob ta naise tagasi...
Seosed
Jutt järgib zombikirjanduse seda suunda, mis seostab zombid Haiti ja voodooga.
Hinnang
«Romance Ain't Dead» on ilus ja armas ja südamlik ja asjalik lugu armastusest ja sellest, kuidas naisest zombi tehakse ning kuidas armastus pärast seda veel suurem on.
Või kuidas sa iseloomustadki teksti, mis algab sedavõrd muhedalt:
Kahjuks ei vea bändimehest autoril veel oskused lõpuni välja ning seepärast jääb ka maksimumhinne saamata. Algus ja lõpp olid head, aga kusagil keskel oleks pidanud kärpima, sest autor unustas end liialt lobisema.
Viited
Loodus tühja kohta teadupoolest ei salli ning eile sattuski minu ablaste näppude vahele väidetavalt maailma esimene zombiteemaliste lembelugude köide «Hungry for Your Love: An Anthology of Zombie Romance». Raamatu on koostanud Lori Perkins ning ilmus see eelmisel aastal e-raamatuna, käesoleval sügisel saab see aga ka paberile.
Jeremy Wagneri jutt «Romance Ain't Dead» on selle köite avalugu.
Sisu
Jutt on esitatud ühe mehe pihtimusena, et kuidas ta küll oma naist armastab ja milline see nende armastus siis täpsemalt on.
Et olid naisega õhtul järve ääres... naine läks ujuma... tuli mootorpaat miskite jobudega... jobud põrutasid paadiga naisele otsa... naine surnud ja mees hullumas. Õnneks on neil naabriks Haitilt pärit ajukirurg, kes nagu selgub on ka bokor... kirurgist bokor võtab kohe ohjad enda kätte ning teatab naabrimehele, et toob ta naise tagasi...
Seosed
Jutt järgib zombikirjanduse seda suunda, mis seostab zombid Haiti ja voodooga.
Hinnang
«Romance Ain't Dead» on ilus ja armas ja südamlik ja asjalik lugu armastusest ja sellest, kuidas naisest zombi tehakse ning kuidas armastus pärast seda veel suurem on.
Või kuidas sa iseloomustadki teksti, mis algab sedavõrd muhedalt:
I love my dead wife. Wait, let me re-phrase that. I love my zombie wife. She's not dead or alive. She's reanimated, brought back from death after drowning in Lake Michigan this past summer.
Kahjuks ei vea bändimehest autoril veel oskused lõpuni välja ning seepärast jääb ka maksimumhinne saamata. Algus ja lõpp olid head, aga kusagil keskel oleks pidanud kärpima, sest autor unustas end liialt lobisema.
Viited
Ray Bradbury sai 90
Eile, 22. augustil, üheksakümmend aastat tagasi sündis Ray Bradbury.
Usun, et ma ei pea selle blogi lugejatele seletama, kes on Ray Bradbury. Ütleks vaid niipalju, et aastakümneid tagasi oli Ray Bradbury üks mu lemmikkirjanikke. Lemmikuks olemise põhjusi oli üsna mitu – oli ju nõukogude inimese pilt maailma (ulme)kirjandusest kindlasti lünklik, eristus ju Bradbury enamikest loetud kirjanikest just emotsionaalsuse poolest ning mehe jutud lihtsalt sobisid minu maitsega. Ei, ma loen ka praegu hea meelega Ray Bradbury tekste, aga lemmikautor ta mul enam pole – aeg on lihtsalt edasi läinud ning mida rohkem loed, seda keerulisem on ühte-kahte autorit oma lemmikuks nimetada.
Kel aga raamatute lugemine üle jõu käib, see võib vaadata seda pisut totakavõitu videot. (Soovitan klõpsata allpool vähemasti esimest viidet, sest seal on viide video taustale ja ka kirjaniku arvamusele asjast.)
Viited
Usun, et ma ei pea selle blogi lugejatele seletama, kes on Ray Bradbury. Ütleks vaid niipalju, et aastakümneid tagasi oli Ray Bradbury üks mu lemmikkirjanikke. Lemmikuks olemise põhjusi oli üsna mitu – oli ju nõukogude inimese pilt maailma (ulme)kirjandusest kindlasti lünklik, eristus ju Bradbury enamikest loetud kirjanikest just emotsionaalsuse poolest ning mehe jutud lihtsalt sobisid minu maitsega. Ei, ma loen ka praegu hea meelega Ray Bradbury tekste, aga lemmikautor ta mul enam pole – aeg on lihtsalt edasi läinud ning mida rohkem loed, seda keerulisem on ühte-kahte autorit oma lemmikuks nimetada.
Kel aga raamatute lugemine üle jõu käib, see võib vaadata seda pisut totakavõitu videot. (Soovitan klõpsata allpool vähemasti esimest viidet, sest seal on viide video taustale ja ka kirjaniku arvamusele asjast.)
Viited
22.8.10
L. Sprague de Camp «The Emperor's Fan»
Ameerika kirjanik L. Sprague de Camp on toimetanud ja koostanud ning kirjutanud kahasse ja ühismaailmadesse sedavõrd palju, et mehe soololooming kipub pisut selle kõige muu varju jääma.
Jutt «The Emperor's Fan» ilmus esmakordselt 1973. aastal ja raamatus «Astounding: John W. Campbell Memorial Anthology». Selles Harry Harrisoni koostatud antoloogias ilmusid uued jutud tuntud ulmeautoritelt, millega nad avaldasid austust paari aasta eest surnud mõjukale toimetajale John W. Campbellile ning kõik tekstid kuulusid autorite mõnda vanemasse või uuemasse sarja.
Sisu
Jutu peategelaseks on Kuromoni imperaator Tsotuga IV, kes on kunagi tapnud oma isa ning kes kardab, et mõni trooninõudleja võib ka temaga samamoodi talitada. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem – Tsotuga kuuleb kerjuselt Reirolt, et ühel vaesel ja pühal mehel on just selline relv, mis ilmselt lahendab imperaatori mure.
Relvaks osutub maagiline lehvik, millega vastavalt viibates saab asja või elusolendi ära kaotada... vajadusel saab ka tagasi tuua... lehvikuga koos on tilluke raamat, kus vastavad viiped kirjas. Loomulikult saab Tsotuga lehviku enda valdusesse, aga kuna ta on kehva mäluga, siis unustab ta õige pea, et kuhu ta selle raamatu peitis...
Lehvikust on palju kasu, aga ka kahju. Tsotuga on üsna ärrituva loomuse ja keevalise iseloomuga ning õige pea hakkab tal ministreid ja muid nõuandjaid enda ümber väheks jääma ning nii satubki paleesse provintsiametnik Zamben...
Seosed
Jutt «The Emperor's Fan» kuulub nn Novaria sarja ning on sarjasiseses kronoloogias kõige esimene teos. Kuigi jutt on Novaria sarja osa, toimub selle tegevus Kuromoni impeeriumis.
Imperaator Tsotuga nimi viib küll korraks mõtted Cthulhu Mythosele, aga Tsotuga pole siiski Tsathoggua ning sestap see ka mõtteks jääb ning igasugune seos puudub.
Hinnang
Kuigi jutt kuulub sarja, pole varasem tutvus Novaria maailmaga vajalik.
«The Emperor's Fan» on muhe, suisa lõbus pajatus idamaise isevalitseja elust ja ühest maagilisest esemest ning jutu suurim väärtus on just nauditavas stiilis, sest jutt on ka n-ö idamaiselt kirja pandud. Jah, mingeid tõsisemaid eesmärke tekst ei püstita, vaid on lihtsalt üks hästitehtud meelelahutus. Kuid ega seda polegi ju vähe!
Viited
Jutt «The Emperor's Fan» ilmus esmakordselt 1973. aastal ja raamatus «Astounding: John W. Campbell Memorial Anthology». Selles Harry Harrisoni koostatud antoloogias ilmusid uued jutud tuntud ulmeautoritelt, millega nad avaldasid austust paari aasta eest surnud mõjukale toimetajale John W. Campbellile ning kõik tekstid kuulusid autorite mõnda vanemasse või uuemasse sarja.
Sisu
Jutu peategelaseks on Kuromoni imperaator Tsotuga IV, kes on kunagi tapnud oma isa ning kes kardab, et mõni trooninõudleja võib ka temaga samamoodi talitada. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem – Tsotuga kuuleb kerjuselt Reirolt, et ühel vaesel ja pühal mehel on just selline relv, mis ilmselt lahendab imperaatori mure.
Relvaks osutub maagiline lehvik, millega vastavalt viibates saab asja või elusolendi ära kaotada... vajadusel saab ka tagasi tuua... lehvikuga koos on tilluke raamat, kus vastavad viiped kirjas. Loomulikult saab Tsotuga lehviku enda valdusesse, aga kuna ta on kehva mäluga, siis unustab ta õige pea, et kuhu ta selle raamatu peitis...
Lehvikust on palju kasu, aga ka kahju. Tsotuga on üsna ärrituva loomuse ja keevalise iseloomuga ning õige pea hakkab tal ministreid ja muid nõuandjaid enda ümber väheks jääma ning nii satubki paleesse provintsiametnik Zamben...
Seosed
Jutt «The Emperor's Fan» kuulub nn Novaria sarja ning on sarjasiseses kronoloogias kõige esimene teos. Kuigi jutt on Novaria sarja osa, toimub selle tegevus Kuromoni impeeriumis.
Imperaator Tsotuga nimi viib küll korraks mõtted Cthulhu Mythosele, aga Tsotuga pole siiski Tsathoggua ning sestap see ka mõtteks jääb ning igasugune seos puudub.
Hinnang
Kuigi jutt kuulub sarja, pole varasem tutvus Novaria maailmaga vajalik.
«The Emperor's Fan» on muhe, suisa lõbus pajatus idamaise isevalitseja elust ja ühest maagilisest esemest ning jutu suurim väärtus on just nauditavas stiilis, sest jutt on ka n-ö idamaiselt kirja pandud. Jah, mingeid tõsisemaid eesmärke tekst ei püstita, vaid on lihtsalt üks hästitehtud meelelahutus. Kuid ega seda polegi ju vähe!
Viited
19.8.10
Punakaelne utoopia
Alustama peaks vast sellest, et ma tõesti nägin seda videoklippi esimest korda alles täna!
Mis seal salata – ma pole aastakümneid huvi tundnud, et mida see Sting teeb ja millest laulab. Täna sattusin telekapulti klõpsides sellele videole ning see tegi tuju heaks. Pean silmas just vidoklippi ennast. Selline pulplik kantriutoopia!
Viited
Mis seal salata – ma pole aastakümneid huvi tundnud, et mida see Sting teeb ja millest laulab. Täna sattusin telekapulti klõpsides sellele videole ning see tegi tuju heaks. Pean silmas just vidoklippi ennast. Selline pulplik kantriutoopia!
Viited
Subscribe to:
Posts (Atom)



















