Ulmeseosed: animatsioon

Showing posts with label animatsioon. Show all posts

23.11.11

Stanisław Lemi esimese raamatu juubel

Google väidab, et 60 aastat tagasi ilmus Stanisław Lemi esimene raamat. Kuupäeva asjus ma kindel pole, aga tõsi see on, et 1951. aastal ilmus romaan «Astronauci» ning seda peetakse Stanisław Lemi esimeseks raamatuks.

Igatahes tähistab Google täna seda juubelit interaktiivse animatsiooniga, mis tehtud Daniel Mrózi illustratsioonide põhjal. Daniel Mróz oli geniaalne Poola raamatukunstnik, keda kõige rohkem seostatakse just Stanisław Lemi teostega.

Kuna Daniel Mróz seda astronautide romaani illustreerinud pole, siis kasutas Google jutukogu «Cyberiada» (1965) pilte, mis peaksid vist olema antud kunstniku kõige kuulsamad.

Viited

20.6.11

Krabi (1976)

Ma ei väida, et ma tean ulmest kõike, aga tuleb tunnistada, et erilisi üllatusi (eriti vanem) ulme mulle ka ei paku... et kui polegi lugenud/näinud, siis (kasvõi poole kõrvaga) kuulnud ikka olen. Lühianimatsioon «Krabi» (1976) oli mulle küll üllatuseks ning veel paar tundi tagasi polnud mul aimugi, et selline film olemas on.

Sisu
Üks professor ja üks sõjaväelane viiakse ühele saarele, kus nad peaksid välitingimustes katsetama professori loodud tehiskrabi.

Professor ehitas selle krabi kui diversioonirelva, mis peaks tungima vaenlase territooriumile ja sealolevast metallist siis endasuguseid ehitama hakkama ning otse loomulikult suutis krabi vastavalt vajadusele ka oma konstruktsiooni muuta...

Seosed
Václav Mergli animatsiooni käsikiri põhineb Anatoli Dneprovi klassikalisel lühilool «Krabisaar» (Крабы идут по острову, 1958, ek 1976).

Ma teadsin, et kunagisel Lääne-Saksamaal on sellest jutust telefilm tehtud, aga et ka tšehhid-slovakid sama teksti põhjal midagi teinud on..?

Hinnang
Tegu on küllaltki tekstitruu ekraniseeringuga, aga kuna jutt on omas vormis löövam kui film omas, siis üle nelja ei tahaks hindeks panna.

Samas, tulemus on mõnus ning kuna tegu on tekstivaba filmiga, siis ei tohiks ka keelebarjäär kellegile takistuseks saada. Vähemasti üks kord (kasvõi sinutorust) tasub vaadata küll!

Viited

17.4.11

Тайна третьей планеты (1981)

Ilmselt võiks selle blogipostituse puhul piirduda pealkirja, ühe pildi ja hindega... ning kõigil oleks asi selge?

Kirjutad «Kolmanda planeedi saladus» ja kõik teavad, et millest juttu tuleb...

Sisu
Filmi tegevus saab alguse 2181. aasta juunis, mil professor Seleznjov ja kapten Zeljonõi lendavad kosmosesse, et tuua Moskva loomaaiale uusi ja haruldasi loomi. Tähelaeval Pegasus lendab nendega kaasa ka Igor Seleznjovi tütar Alissa.

Meie kolmik elab läbi üsna mitu seiklust, nad kohtuvad vanade sõpradega ja leiavad hulgaliselt uusi, võideldakse kosmosepiraatidega jne. Vaid ekspedtsiooni eesmärk – haruldased loomad Moskva loomaaiale – jääb täitmata.

Seosed
Selle täispika multifilmi kirjanduslikuks alusmaterjaliks on Kir Bulõtšovi romaan «Путешествие Алисы» (1974).

Küllaltki tekstiruu ekraniseeringu käsikirja kirjutas Kir Bulõtšov ise ning erinevused on pigem pisiasjades: Jutulinnu ja Müraka välimus erineb raamatu omadest, mõned nimed on teised ning mõned tegelased ja situatsioonid on samuti välja jäetud.

Ilmselt väärib mainimist, et kapten Zeljonõi on multifilmis kirjanik Kir Bulõtšovi nägu.

Hinnang
Eks hinne ütleb kõik... või siis tõsiasi, et kipun seda animafilmi vaatama suisa igal võimalusel.

Kuigi see film on mul nii eestikeelse videokassetina ja ka venekeelse DVD-na, siis paar päeva tagasi vaatasin ma seda ikkagi mingilt multifilmikanalilt. Noh, et klõpsutasin pulti ja sattusin peale ja jäin vaatama... mõne aja pärast kuulis kallis kaasa kah maja teisest otsast tuttavaid repliike ja tuli samuti vaatama...

Jah, tänapäeval võib nii mõnegi asja peale filmis muiata ja küüniliselt seda ka kritiseerida, aga miskipärast ei taha ma seda teha. Nostalgia, aga mitte ainult... Arvan, et lavastaja Roman Katšanov ja kogu ülejäänud võttemeeskond said (võibolla suisa tahtmatult) hakkama millegi unikaalsega. Eraldi tahaks veel ära märkida Aleksandr Zatsepini kirjutatud muusika.

Viited

4.4.11

Ultramarines: A Warhammer 40,000 Movie (2010)

Pealkiri «Ultramarines: A Warhammer 40,000 Movie» peaks asjatundjale palju ütlema, et millises maailmas toimub filmi tegevus ja kes on tegelased...

Võhikutel pole samuti põhjust põdeda, sest see animatsioon on ilma igasuguse eelinfota samuti vaadatav...

Sisu
Suur osa filmi tegevusest toimub planeedil Mithron, kust tuleva appikutse peale tõttab kohale kümnemeheline ülisõdalaste (nemad ongi ultramarines) rühm kapten Severuse juhtimisel.

Ülejäänud rühmast eristub mõneti vend Proteus, keda võibki ilmselt pidada filmi peategelaseks. Proteus on kuidagi värskema pilgu ja teravama tajuga, mis samas toob jällegi kaasa kamraadide pilkeid, sest selliste sõdalaste maailmas pole tunded eriti au sees...

Planeedil Mithron asub Impeeriumi pühamu ning sealt see appikutse ka tuleb. Film ongi siis rühma teekond pühamusse ja tagasi ning see on verine teekond...

Seosed
Filmi tegevus toimub mängumaailmas Warhammer 40,000 ning on suisa üllatav, et selle mängumaailma enam kui paarikümneaastase ajaloo jooksul on see alles esimene film.

Käsikirja autor on Dan Abnett, kes on kirjutanud paraja portsu selle maailma-teemalisi romaane ning seetõttu kindlasti ka üsna õige mees stsenaristiks.

Kuivõrd aga lavastaja Martyn Pick selle maailmaga sina peal on, seda ma ei tea.

Hinnang
Hindeks olev kolm on ilmselt omajagu erapoolik, sest mulle meeldivad Warhammeri morbiidsed maailmad. Filmis osati seda morbiidsust ja suurejoonelisust ka kaunilt näidata.

Miinuseks oli eelkõige lugu ise, mis tõesti oli vaid tatsamine sinna ja tagasi ning meeleolukat kõmmutamist kah vahele. Samuti kippusid tegelased tuimad olema... noh, et eeldaks supersõdalastelt ajuti siiski nutikamat käitumist.

Kõige ausam hinnag oleks, et pisut asjaarmastajalik animatsioon fännidele. Soovitada ei julge, aga kui eelnev intrigeeris, siis vähemasti korra tasub vaadata küll. Miski toores ilu selles on.

Viited

31.8.10

Halo: Legends: Origins II (2010)

Kui ma eelmisel ööl eelmist animakogumiku «Halo: Legends» teemalist postitust kirjutama hakkasin, siis mõtlesin omajagu, et kas teha avaloost «Origins» üks või kaks postitust. Wõrgus näidati neid vist ühe filmina, DVD-l on need aga kahe filmina – otsustasin, et kuna ma neid niikuinii DVD-lt vaatan, siis kirjutan nõnda, nagu plaadil...

Sisu
Tegelikult on filmi «Origins» kaheksjagamisel isegi teatav mõte olemas, sest kui esimene kirjeldab sündmusi, mis viivad Halo loomiseni, siis teine kirjeldab seda, mis toimus hiljem.

Hiljem tähendab inimesi ja sõdasid ja uut vaenlast ja jälle sõdasid ja ...

Seosed
Animatsioon põhineb Halo arvutimängude maailmal ning peaks asjast aimu andma neile, kes mängudest midagi ei tea.

Koos animatsiooniga «Origins I» peaks «Origins II» andma tausta kõigele sellele, mis järgneb.

Hinnang
Meeldis ehk pisut rohkem kui «Origins I» ning eelkõige seepärast, et siin tulid juba mängu inimesed – seetõttu muutus lugu kuidagi lähedasemaks.

Selliseid lühifilme, nagu «Origins I» ja «Origins II» on pisut keeruline hinnata. Need võivad omas žanris ju absoluutsed tipud olla, aga see taustuavav programmilisus muudab need ikkagi kuidagi teisejärguliseks. Noh, et on lugu, mis tuleb ära jutustada, sest muidu ei saa põhilugude kallale minna...

Viited

30.8.10

Halo: Legends: Origins I (2010)

Alustama peaks vast ülestunnistusega, et ma pole kunagi mänginud ühtegi Halo mängu ning ega ma enne animatsioonikogumiku «Halo: Legends» vaatamist sellest maailmast suurt midagi ei teadnud kah. Olin vaid komistanud wõrgus kõikvõimalikele piltidele ja põgusalt sirvinud üht koomiksikogu.

Sisu
Nagu pealkirigi lubab, on «Origins I» sissejuhatuseks Halo maailma.

Ülesehitus on lihtne: üks tegelane jutustab teisele, kuidas uhket ja iidset rassi Eelkäijaid (Forerunners) ründab miski parasiitide tarutsivilisatsioon Voog (Flood) ning kuidas Eelkäijad sellega võitlevad, oma võitluse mõttetuses veenduvad ning kuidas Eelkäijad lõpuks leiavad tee Universumi päästmiseks...

Seosed
Animatsioon põhineb arvutimängu maailmal ning peaks asjast aimu andma neile, kes mängust midagi ei tea.

Teisisõnu – taustu avav lugu.

Hinnang
Mõnus oli. Täitsa mõnus! Lihtne vorm, lihtne sisu, lihtne teostus ... aga töötas!

Meeldis just see hea süntees, et korralik Jaapani kvaliteedis teostus ja arukas õhtumaine lugu, mis on jutustatud ilma selle häiriva hommikumaise marutõbisuseta. Kes ei usu, vaadaku ise!

Viited

3.5.10

Junko's Shamisen (2009)

Selle lühifilmi puhul arvasin ma alguses, et see on Jaapani toodang, aga selgus siiski, et hoopis Kanada oma...

Sisu
Elab keegi Junko koos oma vanaisaga kusagil võsas ning siis saabub kurjam...

... kurjam tapab vanaisa ning tüdrukul tuleb asuda neimaretkele.

Seosed
Lühianimatsioon kasutab kabuki teatri esteetikat ja on üldse kogu hingest jaapanlik.

Hinnang
Ega säherduse pikkusega filmil suurt sisu olla ei saagi, eks pigem rõhutakse ikkagi visuaalsele väljendusele. Visuaalne külg mulle aga meeldis!

Solomon Friedmani tulebki kiita selle eest, et visuaal ei muutunud eesmärgiks omaette ning et pilti saatis sobilik lugu. Selline tore sutsakas, aga mulle kui loo-friigile pisut tühjavõitu.

Viited

29.4.10

Fard (2009)

Komistasin aprilli alguses wõrgus selle multika otsa, aga kuna film oli prantsuse keeles ja subtiitreid polnud, siis ei vaadanud... HÕFF-il avastasin, et «Fard» on pühapäevases kavas ja rõõm oli suur...

Ja siis selgus, et meil tuleb vahetult enne seda lahkuda... ja nüüd leidsin wõrgust juba inglise subtiitritega versiooni...

Sisu
Eks sedavõrd lühikese filmi puhul oleks arukas see kõigepealt ära vaadata... ja kui vaadatud, siis pole mul ju enam vaja sisu seletada.

Seosed
Eks see maailm ole selline klassikaline düstoopia...

Hinnang
Ma ei saa kuidagi öelda, et antud animatsioon oleks miskitpidi originaalne või ülipõnev, aga ega see pole ju ka tegijatel eesmärgiks olnud. Filmi võlu peitub mõnusas animatsioonis, mõjuvas meeleolus ja leidlikkuses – et vaatad ja naudid ning isegi teatav iva on asjas olemas.

Igatahes on Luis Briceño ja David Alapont head tööd teinud ning mõningaste mööndustega viis tuleb lõdvalt ära. Täitsa hakkas huvitama, et mida need mehed veel on teinud ja mida kavatsevad teha.

Viited

17.12.08

Bekushiru: 2077 Nippon Sakoku (2007)

Keda pealkiri segadusse ajab, siis neile teadmiseks, et Õhtumaal tuntakse seda animet kui «Vexille».

Leidsin reedel riiulitel sobrades CD-karbi, kus oli sees kaks DVD-koopiat, peal kirjad «Vexille» ja «Inetud luiged». Kust see karp mu koduse kabineti riiulisse sai, ei tea?

Kahtlustan järgmist skeemi: sellesuvisel Estconil tõi selle mulle Trash ning kuna Veiko Belials tahtis ka neid vaadata, siis alguses läksid need tema kätte ning augustis siin saarel külas käies tõi need mulle? Või teine versioon, et need on hoopis Metsavana omad? Helistasin reedel igatahes Veikole ja tema ka ei mäletanud muud, kui et tema need mulle augustis tõi ja et keegi need Estconil talle pihku pistis..?

Sisu:
Film algab meeleolukalt. On jõulud ja ühte villasse kogunevad maailma olulisemad magnaadid... noh, et mingi nõupidamine jaapanlastega. Eks kokkusaamiseks oligi parim ajend see, et Jaapan on end 2077. aastaks muust maailmast isoleerinud ning ümbritsenud arhipelaagi jõuväljaga. Keegi ei saa ei sisse, ei välja...

Ootamatult ründab villat eriüksus ja peab maha destruktiivse lahingu villat kaitsvate robotitega. Kogunemist juhatanud kitsaste päikeseprillidega kiilakas saab põgenema. Vexille (kõrvaloleval pildil) püüab tüübi jala külge klammerdudes põgenemist küll takistada, aga kiilakas lõikab oma jala maha ja startiv lennuk lendab oma teed ning äralõigatud jala külge klammerdunud Vexille oma...

Eks siis eriüksuse laboris uuritakse äralõigatud jalga ning selgub, et tegu on küberorganismi osaga ning et selline nanotehnoloogia käib mitteJaapanile kaugelt üle võimete.

Võetakse vastu otsus, et Jaapanisse peab sisse imbuma sellesama eriüksuse luurerühm, sest maailma julgeoleku huvides oleks siiski teada, et mis seal jõuvälja sees toimub...

Seosed:
Seoseid ei olegi, sest üllatuslikult selgus, et antud anime põhineb originaalkäsikirjal, mille autoriteks on Haruka Handa ja Fumihiko Sori.

Viimatimainitu on ka filmi lavastaja.

Hinnang:

Filmi peamine võlu on lahe visioon ja töötav maailm. Noh, et vaatad ja täitsa usud!

Tegijatel on jätkunud vaimu, silma ja kätt hingematva visuaalia peale ning samas on see kõik üsna asja pärast... vähemasti tundub see nõnda.

Miinuseks on aga liigne klišeelikkus. Kõike seda on juba nähtud küll ja küll... ma ei hakka siin neid mängufilme ja animesid üles lugemagi, et mis on samasid teemasid lahanud. Noh, et ajuti mõjus siinarvustatav film kui klassikatöötlus.

Jah, olen nõus, et originaalsus kunstis on luul, aga siiski...

Samas mulle jälle see Jaapanis toimuv meeldis.
Samas oli see vastupanuliikumine jällegi naeruväärne ja ebaloogiline.
Samas olid need hiiglaslikud metalliosakestest keerismaod vägagi vahvad.
Samas oli lõpupuänt, ehk peapaha olemus ju lahe.
Samas oli see armastuskolnurk nõme.

Niimoodi võiks veel kaua jätkata... seega, vastakaid tundeid esilekutsuv film... maksimumhinnet ei paneks, aga ausa nelja teenib küll ära.

Muusika oli hea, kuigi ajuti läks liialt klubiliseks kätte ära. Samas tekitas see muusika teatav üleküllus videoklipi tunde... sisuga, aga siiski vaid videoklipp.

Lingid: