Sisu
Lühiromaani sündmused käivituvad sellest, et leitakse Kristuse Maa. Teisisõnu leitakse alternatiivmaailm, kus Jeesus ei surnud ristil, vaid on elus ja terve ja niimoodi juba paartuhat aastat. Maailm, kus inimesed ei usu jumalat (loe: Kristust), vaid nad teavad, et ta on olemas, et ta viibib kõikjal jne. Mitte usk, vaid teadmine.
Lühiromaani keskseks maailmaks on Stalini Maa ning just sellelt planeedilt saadeti Kristuse Maale esimene ekspeditsioon, mis jäljetult kadus. Nüüd saadetakse teine, kus lisaks supersõduritele osalevad kolm oma ala tipptegijat. Noh, et kui mitte nemad, kes siis veel...
.jpg)
Religiooni ja militaarulmet segav «Ziemia Chrystusa» on lisaks eelpoolmainitud antoloogiale ilmunud ka Jacek Dukaj jutukogus «W kraju niewiernych» (2000).
Hinnang
Tegu on väga tummise tekstiga, ehk liigagi tummise – pean silmas, et eriti esimeses pooles on lugeja jäetud üsna omapead ning lugeja peab nappidest vihjetest pildi kokku panema. Kui pilt koos, siis tekib mõningane pingelangus ja tundub, et autor laseb nüüd lõdvalt lõpuni. Kuid ei, lugeja on saanud pisut hinge tõmmata ja siis peab ta hakkama kaevuma Kristuse Maa küsimusse.
Tuleb tunnistada, et esimesel lugemisel ma kuigi kaugele ei jõudnud, aga siis võtsin asja uuesti ette ja panin ühe hooga lõpuni. Selle vastupunniva alguse tõttu paneks viiele isegi paraja miinuse sappa ning toimetajana oleks ma palunud autoril isegi kaaluda mõne episoodi väljaviskamist. Samas, lugemisjärgselt ei tahaks millestki loobuda, sest kõik see oli sedavõrd värvikas ja läbimõeldud. Jah, tunnen, et viiepalliskaala jääb kuidagi kitsaks – päris viieline see lühiromaan pole, aga veel vähem saab seda neljaga hinnata.
Viited
No comments:
Post a Comment