.jpg)
Sisu
Lühiloo peategelaseks on keegi Vadik, kelle kooselu Genkaga jutu alguses lörri läheb. Genkast on saanud pedofiil ja kooselu Vadikuga oli niiehknaa selline mõlemaid pooli rahuldav ja üsna aseksuaalne kompromiss. Vadik oli nimelt murtud mees, sest kusagil sisimas armastas ta veel ikka oma Valeriat, kes pärast soovahetust sai Valeriks.
Seosed
Antoloogia «Беспощадная толерантность» on suuresti originaalkogu, ehk enamik tekste on just selle köite tarbeks kirjutatud. Üks erandeid on jutt «Окончательный диагноз», mis esmakordselt ilmus 2004. aastal ajakirja «Realnost fantastiki» oktoobrinumbris. Ajakirjas oli jutu autoriks märgitud Anna Li, mis varasemalt oligi pseudonüüm, mille all Anna Kitajeva avaldas omi ulmetekste.
Ütleks kohe, et «Окончательный диагноз» on hea jutt. Algab sellise pisut närvilise jandina ning kerib pisitasa tõsisemaid ja traagilisemaid toone üles. Lugedes on ju kena muiata selle tolerastliku (anti)utoopia üle, aga Vadimi jaoks on asi naljast kaugel.
Jah ta püüab ja pingutab ning külastab regulaarselt psühhiaatrit, aga kahjuks on Vadim see väike protsent elanikkonnast, kes on veendunud hetero ja kes armastas vaid korra. Teisisõnu, sotsiaalsele adaptsioonile mittealluv.
Kordan veelkord, et tegu on hea jutuga... kuid neljast kõrgemat hinnet ma sellele tekstile panna ei suuda. Põhjus on lihtne: jutu lõpp! Ma ei ole lugeja, kes ajab loogika ja protsesside põhjenduste asjus juuksekarva lõhki, aga vaat selle jutu lõpp ajas mu marru. No ei hakka ükski ühiskond sobimatut isikut sedavõrd kulukalt likvideerima... ei hakka!
Viited
No comments:
Post a Comment