Tšehhidel oli juba enne teist ilmasõda sedavõrd võimas filmitööstus, et seda ei suutnud isegi sotsialistlik kord kihva keerata. Kahjuks on Tšehhi filmitööstusest kapitalismi viljastavates tingimustes saanud vaid Hollywoodi alltöövõtja, aga isegi see on parem saatus, kui endise Ida-Saksa filmitööstusega juhtunu.
Tšehhi ulme on nähtus omaette ja seda on ka tšehhi ulmefilm. Ma ei taha väita, et tšehhid pole teinud tõsiseid ulmefilme... on küll ja olen selliseid isegi näinud! Põhiliselt on tuntud siiski tšehhi ulmefilmid, mis sisaldavad üsna meeleheitlikus koguses jaburat ja sageli ka rämedalt üle võlli käivat huumorit. Film «Zítra vstanu a opařím se čajem» (1977) on just selline ning on ilmselt omas liigas üks parimaid.
Sisu
Filmi sündmusi käivitavaks isikuks on endine nats Klaus Abard (
allpool pildil), kes koos kambajõmmidega otsustab muuta teise ilmasõja käiku. Nad on kusagilt muuseumist pannud pihta kohvri miniatuurse vesinikpommi jooniste ja tootenäidetega, otsustavad kaaperdada ajamasina ja sellega sõjaaega tagasi minna ning kohvri Hitlerile anda, et too siis vesinikpommide abil sõja võidaks.
Filmi tegevus toimub ajal, mil ajarännud on võimalikud ning toimub isegi n-ö ajaturism. Segasemaks teeb sündmustiku asjaolu, et on olemas kaksikvennad Burešid: üks neist on tõsine teadlane, kes muuhulgas on ka ajamasina leiutaja... teine on aga naistekütt ja muidu kelm ning ka ajamasina piloot. Eks Klaus Abardi ja ta kamraadide plaan oligi selles, et rahamaias piloot viib nad koos kohvriga sõjaaega jne.
Burešite probleem seisneb selles, et piloot Bureš tõmbab hommikul toidutüki kurku ja lämbub. Teadlane Bureš on tahtnud kogu aeg lennata (ajamasin meenutabki kosmoseraketti) ja tõmbab seepärast surnud kaksikvenna mundri selga ja läheb tööle. Oma kergemeelse vennana esinedes saab ta kohemaid paari vapustuse osaliseks ning takkapihta peab ta just selsamal 1. juunil viima ka natsirakukese minevikku.
Loomulikult kisub kõik kiiva, sest Jan Bureš ei tea oma venna Kareli hämaratest tehingutest midagi. Ajamasinasse topitakse veel ka miski ameerika turistide abielupaar. Juhmardlikel ameeriklastel on muidugi täpselt samasugune kohver, kui on ka vandenõulastel. Kõige krooniks põrutab Jan Bureš ajamasinaga valesse aastasse...
Seosed
Filmi käsikirja autorite seas on mainitud ka Josef Nesvadba nime ning seetõttu on sageli väidetud, et film põhineb kuulsa tšehhi ulmekirjaniku jutul.
Keerulisemaks läheb siis, kui hakata otsima, et millisel jutul konkreetselt? Mina küll sellist ei leidnud. Paar usaldusväärsemat allikat ongi märkinud, et film põhineb vaid Josef Nesvadba ideejupil, aga see ideejupp pärineb küll ta jutust.
Hinnang
Film on komöödia ja on ka naljakas, aga põhivõluks on, et käsikirja autoritel ja lavastajal on jätkunud silma ka ulmelise osa jaoks. Pole ime, sest lavastaja Jindrich Poláki jaoks polnud see sugugi esimene ulmefilm.
Näitlejad olid minu jaoks enamjaolt tundmatud (noh, et mõnda oleks pidanud nime järgi teadma), aga näitlejate sooritustele mul küll etteheiteid pole.
Parimad hetked olid siiski seotud sisu ja mõnusate detailidega. Näiteks see ameeriklastest abielupaar oli ju paras klišee, aga hästi väljapeetud klišee. Või siis see vahva gaas, mis vastase kangestuma pani ja naha roheliseks muutis. Rääkimata küünilisest elegantsist, millega filmi tegelased üksteist maha nottisid ja võõrasse aega surema jätsid...
Viited
Mister Costello küsis:
Kui Maks ja Albert maa alt välja said, siis Maks hüüdis: «Kierunek: wschód. Tam musi być jakaś cywilizacja!», mis eesti keeles kõlaks: «Kurss itta! Seal peaks tsivilisatsioon olema!» 
Oli kuidas oli, aga Juliusz Machulski lõikas need laused taastatud versioonist uuesti välja.
