Sisu:

Oleks siiski pidanud pisut mõtlema ja võibolla alles siis kõmmutama hakkama. Igathes saabuvad taevast UFOga peletise kaaslased ning pakivad kohtuniku oma laevukese peale ja võtavad kaasa.
Tulnukad on õnneks siiski humaansed ning mõrtsukast kohtuniku kaasavõtmine oli vaid ühe pikaajalise vaatleja tormakas otsus. Vaatleja siiski nõuab mõrtsuka karistamist ning juhtkond teeb talle ülesandeks see humaanses vormis ellu viia...
Maalasest kohtunikele ja kurjategijale tehakse tema habras olukord selgeks. Noh, et laev juba kaugel ja teda tagasi viima ei hakata... ja tapetul on palju sugulasi... ja meie oleme humaansed ja paneme su tapetu koduplaneedil maha... jne. Kohtunik tunneb, et talle tahetakse n-ö mütsi pähe tõmmata ja nõuab endale maist kohut. Võõrad mõtlevad ja leiavad, et sellisel nõudmisel on alust, aga et see maine kohus saab toimuma sealsamas laevas võõrplaneetlaste läbi. Kohtunik siiski arvab omaette, et küll ta maises kohtus end õigeks räägib...
Seosed:

Hinnang:
Kindlasti mõjutab mu hinnet fakt, et lugesin seda teksti igasuguste ootusteta ning avastasin seetõttu ootamatult sellise mõnusa ja muheda loo. Lisaks ka see, et ilmumiskoha tõttu ootasin pigem sellist insener-tehnilist ulmet. Tekst ei ole midagi hüperoriginaalset, aga leidlik ja küüniline ning mõnuga loetav.
Samas mind hämmastab, et seda juttu inglise keeles taastrükitud pole ning minu andmetel on ajakirja «Jesli» 1998. aasta 11./12. numbris ilmunud vene tõlge «Суд равных» ka ainus selle teksti tõlge. Joseph H. Delaney viimane ilmunud ilmunud tekst väärib minuarust siiski paremat saatust!
Lingid:
No comments:
Post a Comment