Nägin seda filmi kunagi 1990ndate alul poolpiraatliku kaabeltelevisiooni videokanalil. Kui ma õieti mäletan, siis koos minuga vaatas seda ka Arlis (kes teab, see teab)... kellegiga koos ma seda igatahes vaatasin...
Film jättis kummalise mulje: otsekui tavaline noortekas, aga kogu aeg on miski pinge õhus ja aeg-ajalt keegi sureb ning pidevalt räägitakse miskist seltskonnast ja seltskonda vastuvõtmisest.Esimesel vaatamisel tundus algus justkui jama olevat, aga see pinge ei lubanud ka vaatamist pooleli jätta... kuniks tuli filmi finaal...
Sisu:
Filmi tegevus keerleb kellegi Bill Whitney ümber. Tegu on sellise peagi täiskasvanuks saava noorukiga, kes tunneb, kuidas ta vanemad ja vanem õde temast otsekui kaugenevad. Poisi kiusavad ka miskid võõrikud emotsioonid ja isegi nägemused.
Polegi ime, et Bill regulaarselt psühhiaatrit külastab.Ja siis kostab ta kõrvu üha enam mõistatuslik sõna «seltskond» (society) ning Bill tunneb üha enam, et tema ja paljude koolikaaslaste vahel on miski ületamatu lõhe... hullem veel... see lõhe on ka tema ja ülejäänud pere vahel...
Billi üks sõpru lindistab miskeid Billi pereliikmete kõnelusi ning see mis lindilt kostab, see on üsna veider. Bill võtab kasseti ja viib selle oma psühhiaatrile... noh, et tõestada, et ta polegi hull... psühhiaater aga vahetab kassetid ja Billi sõber hukkub autoõnnetuses...Seosed:
«Society» põhineb Rick Fry ja Woody Keithi stsenaariumil. Film oli mõlema mehe stsenaristidebüüdiks, nagu ka Brian Yuznale lavastajadebüüdiks.On räägitud ka järjest, aga juttudeks see ongi jäänud.
Hinnang:
Tegu on vägagi meeleoluka filmiga, mida nõrga seedimisega kaunishingedele küll ei soovitaks.Kindlasti on tegu õudusfilmiga, mis võiks kuuluda biomorfse õuduse alamžanri... ja kindlasti on tegu väga sotsiaalse filmiga... tegu on suisa sotsiaalse satiiriga, kus klassivastuolud lihaks saavad...
Kindlasti on film ka tänuväärne kingitus kõigile, kelle seksuaalfantaasiad tavaradadelt eksima kipuvad... filmis on vihjeid (ja mitte ainult) kõikvõimalike tabude eiramisele. Tõsi, pornofilmina see kõik siiski ei tööta!Ka mõjub Bill oma mõtete ja arusaamistega otsekui elav illustratsioon narkoreisile.
Ja kindlasti on film ka komöödia, must küll, aga ikkagi komöödia... piisab kui vaadata kasvõi kõrvaolevat kaadrit.Kuna film n-ö töötab sedavõrd erinevatel tasanditel, siis oleks karjuv ülekohus panna maksimumist madalamat hinnet.
Märkimata ei saa jätta ka nappi, kuid ajuti üsna rämedat dialoogi. Tõsi, dialoogi nautimist segas pisut subtiitrite puudumine, aga olgu, ega filmi tegijad selles süüdi pole.Üldiselt on nõnda, et inimene, kes end vähegi tõsisemaks filmihuviliseks peab... see inimene peaks filmi «Society» vähemasti korra elus vaatama. Tegu ju klassikaga... olgugi et rohkem siiski kultusklassikaga...
Lingid:
