Sisu
John Oldman lahkub töölt ja plaanib ka kolimist. Lahkumise puhul toimuvale väikesele koosviibimisele kogunevad ta ekskolleegid – õppejõud, kolm meest ja kolm naist. Meeleolu on nukker ja samas ka pisut ülemeelik... nagu need lahkumisõhtud ikka kipuvad olema.
Ootamatult teeb John aga avalduse, et ta on 14 000 aastat vana kromanjoonlane! Kuna kohalviibijate hulgas on antropoloog, kirjandusteadlane, bioloog, ajaloolane ja arheoloog, siis hakkab Johni avalduse peale kohemaid küsimusi pudenema. Kõikse kummalisem on aga, et Johnil on igale küsimusele piisavalt ammendav vastus!
Seltskonda lisandub veel ka psühhiaater, kes püüab John Oldmani jutus vasturääkivusi leida just omaenda erialast lähtuvalt... Kuna aga psühhiaater on eelmine päev matnud oma naise, siis see pikaealisuse ja surematuse jutt talle eriti meeltmööda pole. Mingil hetkel tõmbab ta taskust isegi revolvri.
Olukord pingestub veelgi, kui John räägib enda suhtumisest religiooni ning mainib, et ta on ka üks tegelane Piiblist...
Seosed
Nagu filmi täielik pealkirigi ütleb, on loo autoriks legendaarne Jerome Bixby.
Mees olevat käsikirja alustanud 1960ndate algul... ei teagi, et kas telesarja «The Twilight Zone» tarbeks..? Käsikiri jäi aga lõpetamata ning valmis kirjutas Jerome Bixby selle alles surivoodil.
Hinnang
Kõikse esmasem hinnang oleks, et tegu on pigem n-ö teleteatri kui filmiga... st enamus filmi toimub ühes kaminaga toas ning alguses ja lõpus on ka pisut välivõtteid maja ees. Inimene, kelle jaoks ulme ja eriefektid on sünonüümid... selline inimene peaks sellest filmist kauge kaarega mööda käima.
Eespool sai juba mainitud telesarja «The Twilight Zone» ning võikski öelda, et film mõjubki, kui antud sarja mõni seeria. Tugev dialoog, jõnksuga idee, head näitlejatööd, minimalistlik ja pisiasju rõhutav kaameratöö – täpselt selle telesarja kaanon! Ja siin tulebki mängu see asjaolu, mis ei luba maksimumhinnet panna: hoolimata valmimisaastast, mõjub film pisut ajale jalgujäänuna.
Viienda vaatamise järel sain lõpuks endast võitu ning parandasin filmi hinde viieks: pole ju mõtet jonnida, kui igal vaatamisel on niisama hea, kui esimesel korral ... või isegi parem!
Viited
