Nüüdseks juba maakeeleski ilmunud lühiromaanist on ka koomiks (või kaks) tehtud. Koomiksi(te) autoriks on Pjotr Severtsov. Ülalolev kaanepilt on koomiksiajakirja «Blaster» oma ning just selle ajakirja 1995. aasta esimeses numbris ilmus koomiks «Перевал: Приключения на планете динозавров».
Ühes venekeelses foorumis oli sellel teemal ka juttu ning sealsed koomksifriigid väitsid, et see number jäi ka selle ajakirja ainukeseks numbriks.
Sisu
Ma ei hakka oma lühiromaani-teemalist postitust üle kordama, mainiks vaid seda, et hoolimata alapealkirjast on ka koomiks tähelaeva «Poolus» meeskonna robinsonaadi lugu.
Suurim erinevus lühiromaanist on vast see, et kui kirjandusliku algallika keskseks ideeks oli tegevuse taustal toimuv mõtisklus robinsonide teise põlvkonna arengusuundadest, siis koomiks keskendub üheselt tähelaeva vraki taasleidmise retkele.
Seosed
Nagu juba öeldud sai, põhineb koomiks Kir Bulõtšovi lühiromaanil «Mäekuru» (Перевал, 1980).
Kir Bulõtšovi bibliograafia annab teada, et Pjotr Severtsov on teinud selle lühiromaani ainetel kaks koomiksit: esimene ilmus 1991. aastal ajakirjas «Pioner» ja seda oli 12 lehekülge ning teine ilmus ajakirjas «Blaster» ja oli 32 lehekülge. Esimest pole ma näinud ning seetõttu saan ma kahe koomiksi omavahelisi seoseid vaid oletada...
Hinnang
Ülalpool sai juba mainitud, et lühiromaani ja koomiksi ideelised raskuspunktid ei kattu. Esineb ka sisulisi erinevusi – näiteks Thomase surm.
Tahakski kohe öelda, et koomiks labastab kirjanduslikku algallikat, aga selline ütlemine oleks lahmimine, sest antud koomiks on mõeldud märksa nooremale lugejale kui lühiromaan. Kui aga võtta arvesse vanuselist sihtgruppi, siis on koomiks enam kui tubli saavutus – on probleeme ja on ka keerukust. Täitsa tekstitruu tükk!
Miks siiski neli? Häirivad eelkõige kaks momenti, aga häirivad üsna kõvasti. Esiteks see püüdlik märulisus, ehk siis uljad pildid tapmisstseenidega, et oleks ikka nagu «välismaal». Teisena häirivad dinosaurused, sest lühiromaanis öeldi selgelt, et mingit visuaalset sarnasust Maa floora ja faunaga polnud. Ma saan aru küll, et dinosaurused on lummavad ja hästimüüvad, aga see koomiks oleks võinud neist küll vaba olla.
Viited
7 comments:
Kusjuures ma mäletan veel seda kaanepilti! Kunagi aastaid tagasi müüdi seda ühes Tartu raamatupoes. Pildi järgi otsustasin aga, et tegemist on tõenäoliselt mingi Jurassic Pargi järjelooga ning omandasin selleasemel ühe teise Vene ulmekoomiksi.
Nüüd jõudis lõpuks mööda pikki keerdkäike lõpuks ikkagi minuni..st mu kettani.
Okei dinosaurused dinodeks. Minujaoks oli suurim pettumus koomiksi puhul see kuidas seal kujutati kosmoselaeva. Multikas oli väga mõnus, et rakett oli absurdselt abstraktne moodustis. Ehk siis vaataja võis saada aimu kuidas võisid metsinimesed end tunda sellisesse, nende jaoks täiesti võõrasse ja ebaloogilisse, keskkonda astudes. Koomiksis aga näidati üht suht keskpärast taldrikut.
Multikas jäi muidu ka robinsonide teise põlvkonna arengusuundade teema pikemalt puudutamata.
Pean üles otsima, mis ulmeka ma tookord täpsemalt selle nn "Blastri" asemel ikka ostsin. Kunstnik oli sellel tõenäoliselt sama sest rakett oli täpselt samasugune. Teemaks oli see kuidas mingi planeedi barbar conanid ühe uurimislaeva röövivad ja sellega ammukadunud tsivilisatsiooni iidseid relvi otsivad.
Soovita muide üks hea kosmoses asetleidev robinsonaad :)
Ostsin ma selle Tartu raamatupoest Teadus, mis hiljem vist Apollo filiaaliks moondus... noh, see Kaubahalli külje peal ja all augus...
Mina oleks ka kaanepildi tõttu ostamata jätnud, aga kuna lühiromaan oli selleks hetkeks juba loetud, siis ühendasin ära...
Ilmselt käisid Sa seal poes enne mind, sest Pjotr Severtsovi koomiksit «Андрей Брюс – агент космофлота» ma selles poes enam müügil ei näinud. Oleks näinud, oleks ostnud. Ka see koomiks põhineb Kir Bulõtsovi romaanil.
Koomiksi «Андрей Брюс – агент космофлота» (1993) kaanel on jah samasugune kosmoselaev, tundub, et kunstnik sellisena tüüpilist tähelaeva ette kujutabki.
Tegelikult on see kunstnike üldine häda, et iga kunstnik joonistab reeglina vaid ühte tüüpi kosmoselaevu, mõõku, lohesid jne. On muidugi ka erandeid, aga üldiselt vähe.
Robinsonaad? Raamat, koomiks, film?
Ahjaaa, see taldrikukujuline tähelaev!
Et kui Sa vaataksid seda lühiromaani enda postitust, siis nii Vene kui ka Poola illustratsioonil on samuti taldrikujuline laev.
Sealjuures on Vene illustratsioonide autor Kir Bulõtšovi abikaasa Kiira Sošinskaja.
Oli jah Teadus kust ostsin! Võis vabalt olla, et ostsin sult eest sest neid koomikseid oli seal enamasti vaid üks eksemplar.
Kui tegemist millegi haruldasega ja netis mitte liikuvaga võin proovida kunagi sisse skännida või siis sulle lugeda tuua ? Mäletan, et oli väga lahe koomiks, aga olin lugedes palju noorem ka.
Pidasin silmas mõnd kosmose robinsonis jutustavat raamatut aga kui tuleb mõni hea film või koomisk meelde võid neid ka soovitada.
Loos endas oli muidu ka kirjeldatud tähelaeva kui ketast nii, et sellesmõttes üsnagi originaalitruud kujundused. Koomiksites kujutatud rakett meenutab mulle muide kangesti ilma jalgadeta Hiust sealt Purpurpunaste pilvede maalt.
See "Mäekuru" järjelugu pole ingliskeeles ilmunud ? ma netist vähemalt ei leidnud.
Loeks heameelega selle ka läbi kuigi baasi arvustused pole just eriti kiitvat.
Skännida pole vaja, ma tegin eile blogiposti kirjutades kiire otsingu ning nabisin torrenti ja sain ka kiirelt kätte portsu jepeege.
Heitsin ka põgusa pilgu peale ning tundub, et kunstnik on taas üsna vabalt fantaseerinud – romaan «Агент космофлота» oleks küll teistsugust visuaali nõudnud...
«Поселок» on inglise keeles «Those Who Survive» ning aastal 2000 ilmus sellest kõva- ja pehmekaaneline väljaanne ning aastal 2004 pehmekaaneline. Faili pole kohanud, aga pole ka otsinud.
Robinsonide teemal mõtlen pisut...
Post a Comment