KIRJANIKUD • KUNSTNIKUD • TOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKA • SARIANTOLOOGIAD • ANTOLOOGIAD • AUTORIKOGUD
LAVASTAJAD • NÄITLEJAD • RIIGID



Showing posts with label Pjotr Severtsov. Show all posts
Showing posts with label Pjotr Severtsov. Show all posts

27.7.10

Перевал: Приключения на планете динозавров

Olen siin blogis juba kirjutanud Kir Bulõtšovi lühiromaanist «Mäekuru» (Перевал, 1980) ning kes tahab, see võib lugeda seda vana postitust (viide allpool), mida ma mõned päevad tagasi ka pisut tuunisin.


Nüüdseks juba maakeeleski ilmunud lühiromaanist on ka koomiks (või kaks) tehtud. Koomiksi(te) autoriks on Pjotr Severtsov. Ülalolev kaanepilt on koomiksiajakirja «Blaster» oma ning just selle ajakirja 1995. aasta esimeses numbris ilmus koomiks «Перевал: Приключения на планете динозавров».


Ühes venekeelses foorumis oli sellel teemal ka juttu ning sealsed koomksifriigid väitsid, et see number jäi ka selle ajakirja ainukeseks numbriks.


Sisu
Ma ei hakka oma lühiromaani-teemalist postitust üle kordama, mainiks vaid seda, et hoolimata alapealkirjast on ka koomiks tähelaeva «Poolus» meeskonna robinsonaadi lugu.


Suurim erinevus lühiromaanist on vast see, et kui kirjandusliku algallika keskseks ideeks oli tegevuse taustal toimuv mõtisklus robinsonide teise põlvkonna arengusuundadest, siis koomiks keskendub üheselt tähelaeva vraki taasleidmise retkele.


Seosed
Nagu juba öeldud sai, põhineb koomiks Kir Bulõtšovi lühiromaanil «Mäekuru» (Перевал, 1980).


Kir Bulõtšovi bibliograafia annab teada, et Pjotr Severtsov on teinud selle lühiromaani ainetel kaks koomiksit: esimene ilmus 1991. aastal ajakirjas «Pioner» ja seda oli 12 lehekülge ning teine ilmus ajakirjas «Blaster» ja oli 32 lehekülge. Esimest pole ma näinud ning seetõttu saan ma kahe koomiksi omavahelisi seoseid vaid oletada...


Hinnang
Ülalpool sai juba mainitud, et lühiromaani ja koomiksi ideelised raskuspunktid ei kattu. Esineb ka sisulisi erinevusi – näiteks Thomase surm.


Tahakski kohe öelda, et koomiks labastab kirjanduslikku algallikat, aga selline ütlemine oleks lahmimine, sest antud koomiks on mõeldud märksa nooremale lugejale kui lühiromaan. Kui aga võtta arvesse vanuselist sihtgruppi, siis on koomiks enam kui tubli saavutus – on probleeme ja on ka keerukust. Täitsa tekstitruu tükk!


Miks siiski neli? Häirivad eelkõige kaks momenti, aga häirivad üsna kõvasti. Esiteks see püüdlik märulisus, ehk siis uljad pildid tapmisstseenidega, et oleks ikka nagu «välismaal». Teisena häirivad dinosaurused, sest lühiromaanis öeldi selgelt, et mingit visuaalset sarnasust Maa floora ja faunaga polnud. Ma saan aru küll, et dinosaurused on lummavad ja hästimüüvad, aga see koomiks oleks võinud neist küll vaba olla.


Viited