Ulmeseosed

15.12.08

Süsteemiadminnide jutt hispaania keeles

Kirjutasin enam kui kuu tagasi siinsamas Cory Doctorow jutust «When Sysadmins Ruled the Earth» ning imestasin, et kui palju vastukaja see jutt on saanud, et isegi auhinna võitnud ning isegi itaalia ja vene keelde tõlgitud.

Eile avastasin, et jutt on ka hispaania keeles ilmunud ja usun, et kindlasti on veel keeli, kuhu see jutt on tõlgitud... noh, et teema ja vaba kättesaadavus jne...

Hispaania keeles ilmus jutt 2007. aasta augustis Argentiina wõrguajakirja «Axxón» 176. numbris ning kandis pealkirja «Cuando los Administradores de Sistema gobernaron la Tierra».

Juttu illustreeriva pildi autor on Valeria Uccelli ning illustratsioon ise on minuarust parim nendest, mida ma selle jutu juures näinud olen.

Lingid:

14.12.08

Howard Waldrop «Calling Your Name»

Võõra rahva kirjanduse lugemisel tekib alati see probleem, et kui palju on lugeja võimaline üldse teose sisu hoomama.

See küsimus tõusis ka Howard Waldropi juttu «Calling Your Name» lugedes... et siis detailne alternatiivajalugu... probleem aga selles, et ei tea seda õigetki ajalugu sedavõrd detailselt... et võõras riik, võõrad inimesed, võõrad probleemid...

Lisaprobleem ka selles, et jutt ilmus esmatrükis antoloogias «Stars: Original Stories Based on the Songs of Janis Ian» (2003). Ei olnud ma enne antoloogiat selle laululooja nime kuulnud, ei viitsinud ka kusagilt wõrgust mõnda tema laulu sikutada. Õnneks oli jutu alguses mõni rida laulust antud, et siis lugeja kiirelt aru saaks, et mis ja kuidas.

Sisu
Minategelane saab jutu alguses pisukese elektrilöögi ning avastab toibudes, et ümbritsevas maailmas on asjad pisut teistmoodi, kui tema seda kõike mäletab.

Kennedy ja Lennon on elus... bände The Beatles ja The Who pole olnud... telesarja «Sopranod» ei teata, samuti nagu ka HBO-d... jne, jne, jne...

Lapsed on mures ja vanamees peab minema psühhiaatri jutule. Vestlevadki ning psühhiaatril on huvitav... vanamehel esialgu ka. Kui aga psühhiaater tahab järgmisele vestlusele miskit korüfeed kutsuda, siis saab vanamehel kõrini...

Millest häda, sellest abi. Vanamees organiseerib endale veel ühe elektrilöögi... kui toibub, siis...

Seosed
Kuna jutt on alternatiivajalooline tekst, siis mainitakse loos üsna palju igasugu asju... kuid mingi sarja osaks või kuhugi ühismaailma kuuluvaks see juttu muidugi ei tee.

Hinnang
«Calling Your Name» on tore jutt, kuid pole minuarust hea tekst. Miks? Püüan seda pisut seletada, rõhk on sõnal «püüan»...

Howard Waldrop on mõelnud välja toreda alternatiivmaailma, mis meie omast erineb vaid pisiasjus ning ilmselt seetõttu ei mõju ka kuigi võõrikult.

Maailmaga on kõik korras, aga selles maailmas toimuvaga küll mitte. Noh, et sai üks vanamees elektrilöögi, leiab end teisest maailmast, vestleb oma laste ja psühhiaatriga, saab veel ühe elektrilöögi ja leiab end järgmisest maailmast... Aga milleks see kõik? Niisama!?

Oleks autoriks keegi muu ameerika kirjanik, paneks ehk nelja... oleks autoriks eesti kirjanik, paneks ehk viiegi. Howard Waldrop sellise jutu eest üle kolme ei saa...

Eks ma annan aru, et ka Howard Waldrop ei saa kogu aeg ainult n-ö kiiksuga lugusid kirjutada, aga andekalt inimeselt lihtsalt ootad enamat.

Ja jõuangi taas selleni, et ilmselt peab säherduse teksti nautimiseks elama USA-s. Või kuidas seletada tõsiasja, et ilmumisjärgsel aastal taastrükiti see tekst antoloogiates «Science Fiction: The Best of 2003» ja «The Year's Best Science Fiction: Twenty-First Annual Collection»... või et 2006. aastal avaldati see veel ka teemaantoloogias «Futures Past»..?

Tummas austuses langetan aga pea vene tõlkija Aleksandr Guzmani ees, kes 15-leheküljelise jutule lisas kolm lehekülge asjalikke seletavaid märkusi! Oleks selliseid tõlkijaid rohkem ja satuksid nad koostööd tegema kirjastustega, kus joonealune märkus pole kuritegu.

Viited

13.12.08

Frankenstein (1931)

Ilmselt on tegu olulise filmiga, sest selle kohta on artikkel isegi maakeelses Vikipeedias.

Mitte, et ma erilise järjekindlusega jälgiks maakeelse Vikipeedia kosumist, aga antud filmi teemalise artikli leidmisel olin üllatunud küll. Kohe ausalt!

Sisu:

Filmi sisust pole vast mõtet kirjutada... seda filmi on näinud ilmselt kõik... või siis lugenud raamatut...

Noh, et on teadlane, kes koos abilisega kalmistult laipu varastab ja neist siis elektrivoolu läbi laseb... noh, et elustada. Teadlase nimeks on Frankenstein.

Üks katse õnnestubki ning nimetu monstrum ongi ilma sündinud...

Seosed:

Film põhineb Mary Shelley romaanil «Frankenstein, ehk Moodne Prometheus» (Frankenstein, or The Modern Prometheus; 1818)... õigemini küll kellegi Peggy Weblingi 1920. aastal loodud näidendil.

Noh, et romaanist tehti näidend ja näidendist omakorda film. Selline kaudtöö on ka ilmselt põhjuseks, miks film raamatust üsna palju erineb.

Olgu ma saan aru, et paljud erinevused tingis omaaegse kino spetsiifika. Kuid mis sundis nimedega hämama? Või kellele seda kööbakat abilist vaja oli?

Hinnang:

Tegu on kindlasti olulise filmiga, mis omab ka tohutut mõjuvälja. Noh, et need lõputud järjed ja töötlused... need said ju alguse just sestsamast filmist.

Omal ajal oli film kindlasti ka õudne, sest miks muidu varustati film stuudiopoolse hoiatuskõnega. Tänapäeval film kuigi õudsana ei mõju, aga on siiski vägagi vaadatav... eriti kui filmi vanust arvesse võtta.

Maksimumhinne jääb saamata seetõttu, et isegi tolleaegsetes oludes oleks saanud teha parema filmi.

Lingid:

9.12.08

Morbiidne kleit

Jätkan meeldejäävate ja oluliste kaanepiltide sarja... sedapuhku siis morbiidne kleit...

Ah et millepärast see kaanepilt oluline on? Seksuaalsus ja leidlikkus! Pulpajakirjades polnud seksile kohta... noh, kaanel ehk pisut võis, aga ka siis pidi see ikkagi sündsuse piiridesse jääma. Peamine põhjus seda kaanepilti mäletada on aga leidlikkus. Naise rinnad on kui pealuu silmakoopad ja kirvest hoidvad käed kui lõuad.

Tegu on ajakirja «Famous Fantastic Mysteries Combined with Fantastic Novels Magazine» 1952. aasta juuninumbriga. Eks väljaande nimi näitab, et «Famous Fantastic Mysteries» oli selleks ajaks alla neelanud väljaande «Fantastic Novels Magazine»... eriti see muidugi ei aidanud, sest pärast juuninumbrit ilmus veel vaid kuus numbrit ja aasta pärast polnud enam kumbagi.

Kaanepildi autor on Lawrence Sterne Stevens, kes ulmepilte signeeris enamjaolt kui Lawrence.

Illustreerib see kaas aga Jack Manni romaani «Her Ways are Death» (1940) kordustrükki. Jack Mann oli inglise kirjaniku Evelyn Charles Henry Viviani pseudonüüm, mille all mees avaldas omi õudusromaane, kus tegutses detektiiv Gregory George Gordon Green.

Lingid:

5.12.08

Indrek Hargla «French ja Koulu»

Indrek Hargla lemmikžanriks näikse olevat alternatiivajalugu... vähemasti on seda praktiliselt kõik autori romaanid, paljudest lühematest tekstidest rääkimata.

Sellessamas žanris on olnud ka Indrek Hargla suurimad loomingulised komistused, aga on ka...

Sisu:
Romaani «French ja Koulu» (2005) sisust pole vast mõtet kirjutada, sest tegu oli hästi müüva raamatuga ning seda lugesid ka need, kes ulmet muidu ei loe. Samas olen kohanud inimesi, kellele selle romaani pealkiri ja isegi Hargla nimi midagi ei ütle... neile siis...

Romaani tegevus toimub meie mõistes XX sajandi alguses, aga maailm pole päris selline nagu me harjunud oleme.

Kristlus pole erilist levikut leidnud, Eesti nimeks on Maavald ning tegu on kohaga, kus au sees looduslähedus, pastlad, hiied, kama, hapukapsas ja muu säherdune. Raamatu peategelaseks on Süvahavva Koulu ori French. Koulu on selline pisut ennasttäis Maavalla luuletaja, kes heast tahtest ja patriotismist ka salakuulamisega tegeleb. French on aga kõhukusele kalduv Burgundia kelm ja väärtpaberite võltsija, kelle Koulu vangist välja ostis.

Seosed:
Romaan «French ja Koulu» on esimene teos samanimelisest sarjast. Käesoleval aasta algul (aga eelmise aasta numbriga) ilmus ka n-ö järg «French ja Koulu Tarbatus». Kuuldavasti on veelgi lisa tulemas...

Hinnang:
«French ja Koulu» koosneb kolmest osast (õigemini lühiromaanist) ning sellisel kompositsioonil on omad plussid ja miinused. Plussiks vast see, et tegevus ei valgu eriti laiali... miinuseks aga see, et lugeja peab iga kord uue stardi võtma. Ka tekib kolme erineva loo puhul kiusatus neid omavahel võrdlema hakata...

Noh, et esimene on kõikse värskem, teine vast enim läbimõeldud ja kolmas kõikse tigedam.

Samas ei taha ma eriti viriseda, sest olen ju seda romaani kolme aasta jooksul kolm korda lugenud ning iga kord maksimaalse elamuse saanud.

Lingid:

Lendav ketassaag

Kaanepilt on ajakirja visiitkaart. Sageli on kaanepilt võimsama laenguga, kui ajakiri ise. Noh, et kõikvõimalikes (virtuaal)galeriides ja illustreeritud teatmeteostes on tihti esindatud just sellised kaanepildid, mis on ägedad iseeneses, aga mitte need, mis illustreerisid mõnda olulist teksti.

Frank R. Pauli kaanepilt ajakirja «Air Wonder Stories» 1930. aasta aprillinumbrile on just selline. Pilt illustreeris Harold McKay lühijuttu «The Flying Buzz-Saw» ja neid inimesi pole tänapäeval ilmselt palju, kes seda juttu lugenud oleks... küll on aga omajagu neid inimesi, kes seda kaanepilti teavad.

Eks minagi oma postitusega seda ebavõrdsust suurendan. Mainiks, et Harold McKay on tundmatu autor isegi inglise keeles, sest tarkade andmebaaside teada on vaid kaks selle isiku ulmeteksti.

Viited

2.12.08

Romaan «Flashforward» saab telesarjaks

Ilmaelu on ikka kummaline: lugesin eelmine nädal ühte Robert J. Sawyeri juttu, kirjutasin sellest siinsamas blogis, täna klõpsasin selle postituse lõpus ühte linki ning tuvastasin toreda uudise.

Selgus, et ABC on sel sügisel löönud kirjanikuga käed ning ostnud romaani «Flashforward» (1999) teleõigused. Täna siis selgusid esimesed näitlejad...

Pikemalt ei lobise, sest kohe allpool on lingid, kust peaks saama infot nii inglise kui ka eesti keeles.

Lingid: