KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



13.12.08

Frankenstein (1931)

Ilmselt on tegu olulise filmiga, sest selle kohta on artikkel isegi maakeelses Vikipeedias.

Mitte, et ma erilise järjekindlusega jälgiks maakeelse Vikipeedia kosumist, aga antud filmi teemalise artikli leidmisel olin üllatunud küll. Kohe ausalt!

Sisu:
Filmi sisust pole vast mõtet kirjutada... seda filmi on näinud ilmselt kõik... või siis lugenud raamatut...

Noh, et on teadlane, kes koos abilisega kalmistult laipu varastab ja neist siis elektrivoolu läbi laseb... noh, et elustada. Teadlase nimeks on Frankenstein.

Üks katse õnnestubki ning nimetu monstrum ongi ilma sündinud...

Seosed:
Film põhineb Mary Shelley romaanil «Frankenstein, ehk Moodne Prometheus» (Frankenstein, or The Modern Prometheus; 1818)... õigemini küll kellegi Peggy Weblingi 1920. aastal loodud näidendil.

Noh, et romaanist tehti näidend ja näidendist omakorda film. Selline kaudtöö on ka ilmselt põhjuseks, miks film raamatust üsna palju erineb.

Olgu ma saan aru, et paljud erinevused tingis omaaegse kino spetsiifika. Kuid mis sundis nimedega hämama? Või kellele seda kööbakat abilist vaja oli?

Hinnang:
Tegu on kindlasti olulise filmiga, mis omab ka tohutut mõjuvälja. Noh, et need lõputud järjed ja töötlused... need said ju alguse just sestsamast filmist.

Omal ajal oli film kindlasti ka õudne, sest miks muidu varustati film stuudiopoolse hoiatuskõnega. Tänapäeval film kuigi õudsana ei mõju, aga on siiski vägagi vaadatav... eriti kui filmi vanust arvesse võtta.

Maksimumhinne jääb saamata seetõttu, et isegi tolleaegsetes oludes oleks saanud teha parema filmi.

Lingid:

2 comments:

muda said...

Meenub, et selle "Mirabilias" ilmunud tõlke järelsõnas keegi kirjandusteadlane või muu taoline tüüp võttis muu hulgas ka selle filmi teemal sõna. Nimelt heitis ta ette, et film (ilmselt siis filmimagnaatide kasuahnuse tõttu) erines romaanist liiga palju. Õigemini nagu polnudki selle põhjal tehtud. Targu jäi vähemalt antud kontekstis see lavatükk mainimata.

Aga nendest järgedest on vast kõige "vägevam" Bride of Frankenstein, sihuke kerge absurd. Peaks ju elus homunkulus olema suurem ime, kui endine laip aga seal oli vastupidi, noid homunkuluseid oli tükki mitu, kuid äsjakoolnule ei suudetud eluvaimu sisse puhuda. Ja siis see elektrilööginaine...

Ulmeguru said...

Järelsõna autoriks on Astrid (Reinla) Kabur... ehk siis tõlkija abikaasa.

Järelsõna on selline nõukogulik, kus roiskuv lääs ja kapitalism oma osa saavad ning kus siis seletatakse, et konkreetne žanriteos on siiski midgi enamat, kui lihtsalt...

Samas, ma annan aru, et sel ajal oli kõikvõimalikke järelsõnu märksa raskem kirjutada... palju neid teatmeteoseid siinpool raudset eesriiet liikus ja internetti ka polnud...

Pruudi-film oli ka minu mäletamisel kõikse ägedam... nägin neid esimesi Frankensteini-filme kunagi ühel suvel RTL-i pealt... suvel sain miski Legacy-kasti viie filmiga ja eks ma siis neid nüüd jõudumööda (taas)vaatan...