KIRJANIKUD • KUNSTNIKUD • TOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKA • SARIANTOLOOGIAD • ANTOLOOGIAD • AUTORIKOGUD
LAVASTAJAD • NÄITLEJAD • RIIGID



6.1.08

Uus ja veelkord uus




Soovin kõigile selle blogi lugejatele pisut hilinenult head uut ja uut ning lohutan võimalikke murelikke, et blogi jätkab...

Üldiselt läheb kõik juba sissetallatud rada, aga juuresolev Moebiuse pilt vihjab sellele, et hakkan ka koomiksitest kirjutama.

3.12.07

Andreas Eschbach «Die Haarteppichknüpfer»

Saksa ulme lugemisel on isiklikult minul suurimaks takistuseks vähene saksa keele oskus... sestap tulebki seda mul enamjaolt tõlgetena lugeda.

Tõlkeid on aga vähe ja valik on enam kui juhuslik. Andreas Eschbach, Wolfgang Hohlbein ja Herbert W. Franke on kolm viljakat ja enimtõlgitut saksa ulmekirjanikku. Eschbach asub otsekui nende kahe vahel: pole nii viljakas kui Hohlbein ning on märksa ajaviitelisem kui Franke. Uuem tegija kah!.

Jutt «Die Haarteppichknüpfer» on kirjaniku debüüttekst ning ilmus see 1985. aasta detsembris ajakirjas «Flugasche». Tegu rohkem sellise tudengilehe moodi üllitisega ning seepärast pole mul ka võimalik siia lisada selle väljaande kaanepilti.

Inglise keeles on jutu pealkirjaks «Carpetmaker's Son» ning ilmus see «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» 2001. aasta jaanuarinumbris.


Sisu
Ostvanil on suur pere: palju naisi, poeg ja palju tütreid. Ja Ostvan on vaibakuduja.

Selgub, et üks Ostvani naistest on taas õnnistatud olekus. See ongi loo sõlmituse aluseks, sest kui sünnib poeg, siis Ostvan tapab selle – vaid ühel pojal on põhjust elada. Selline on Jumala seadus. Ostvani ainus poeg Abron nimetab tülihoos seetõttu Jumalat julmaks, kuid ega seetõttu see seadus tema elu mõjutamata jäta...


Seosed
Jutust sai autori debüütromaani «Die Haarteppichknüpfer» (1995) esimene peatükk. Samas maailmas (nn Sternenkaiser-Universum) toimub veel ka jutu «Die Wiederentdeckung» (2000) ja romaani «Quest» (2001) tegevus.


Hinnang
Lühike ja väga mõjuv jutt. Ja seda ka pärast teist-kolmandat lugemist...


Viited

26.11.07

Solomon Kane – esimene plakat

Lehetöö venis ja bloginduses polnud ka miskit huvitavat, sestap kondasin täna mööda kõikvõimalikke filmi- ja plakatisaite. Eneselegi üllatuseks sain teada, et tegemisel on film «Solomon Kane»! IMDB info on esialgu suhteliselt napp, aga esimene plakat juba ringleb wõrgus.

Et kes see Salomon Kane on? Sellenimelise puritaanliku aumehest seikleja mõtles välja kirjanik Robert E. Howard, keda maailmas laiemalt tuntakse kui barbar Conani loojat.



Isiklikult pean Solomon Kane'i lugusid paremaks, kui barbar Conani omasid. Objektiivne reaalsus on aga selline, et barbar Conan on kordi populaarsem. Ehk aitab tehtav film selles küsimuses kuidagi kaalukategooriaid muuta? Samas ma pisut kardan seda filmi, sest kaasaegses multikultuurses maailmas on suhteliselt keeruline teha ehedat filmi, mille peamiseks tegevuspaigaks on XVI–XVII sajandi Aafrika.


Viited

23.11.07

Tähesõdade logo sünnist

Kõrvaloleva logo sünnist pajatab Suzy Rice, et tal polnud muid juhiseid peale selle, et George Lucas tahtis «midagi väga natslikku».

Soovitan klõpsata linki, sest seal on sellest kõigest pisut pikemalt kirjutatud.

Lingid:

5.11.07

Conan – Frank Frazetta nägemus

Barbar Conan on vaieldamatult vägagi oluline kultusfiguur nii ulmes kui popkultuuris üldse. Teda võiks suisa pidada kangelasfantaasiate (heroic fantasy) käilakujuks. Vägagi levinud on teooria, et (kaasaegane) fantaasiakirjandus (fantasy) sai alguse 1932. aastal, mil Robert E. Howard avaldas esimese jutu Conanist. Eks eepilise fantaasiakirjanduse (epic fantasy) austajad tahavad alguspunktiks panna J. R. R. Tolkieni, aga kirjanduslooline reaalsus näitab muidugi õige asjade seisu kätte. Loomulikult oli fantaasiakirjandust nii enne Oxfordi professorit, kui ka enne Cross Plainsi jõumeest, aga kõike seda võiks pigem nimetada n-ö eelfantasyks.



Ilmselge, et sedavõrd olulist kangelast on visualiseerinud erinevad kunstnikud. Kui aga teha neist piltidest kasvõi pealiskaudne pingerida, siis ülalpool olev Frank Frazetta maal on selles nimekirjas vaieldamatu liider – nii taseme, sisukuse, kui kultuslikkuse poolest.

Frank Frazetta tegi antud pildi kirjastuse Lancer jaoks, kus plaaniti ilmutada pehmekaanelistena kõik Conani-lood. 1966. aastal ilmuski selle sarja esimene raamatuna Robert E. Howardi ja L. Spargue de Campi jutukogu «Conan the Adventurer». Kuigi kiri kaanel teatab: «Volume One of the Complete Conan», pole asjad päris nõnda. Isegi kirjastuse Lancer kronoloogias on see tegelikult alles neljas köide. Mingil põhjusel ilmus see aga esimesena ning eks sealt siis ka reklaamlause. Vaieldamatu tõsiasi on aga, et just selle köite ilmumist võib lugeda tänaseni kestva fantaasiakirjanduse buumi algpauguks ning Frank Frazetta kaanepildil on selles sündmuses vägagi oluline koht. On ju paljud inimesed väitnud, et nad ostsid selle raamatu algselt ainult kaanepildi pärast.


Viited

4.11.07

Marek Piestrak – poola Ed Wood?

Ilmselt ei vaja Marek Piestraki nimi kohalikule filmivaatajale tutvustamist...

Või kui vajab, siis meenutaks kolme Poola-Eesti ühisfilmi: «Test pilota Pirxa / Navigaator Pirx / Дознание пилота Пиркса» (1978), «Klątwa Doliny Węży / Madude oru needus / Заклятие долины Змей» (1987) ja «Łza księcia ciemności / Saatana pisar / Слеза князя тьмы» (1994).

Märksa vähem teatakse siinmail ilmselt mehe kommertslikult kõige edukamat filmi «Wilczyca» (1983) ja selle vähemmenukamat järge «Powrót wilczycy» (1990).



Poola Ed Woodiks peetakse Marek Piestraki ilmselt just tänu filmile «Madude oru needus». See oli ju üsna selline väga vaese mehe Indiana Jones ning kuuldavasti on seda kantud ka kõigi aegade halvimate poola filmide nimekirja. Iseküsimus, et mida sellised nimekirjad üldse väärt on..?

Lingid:

1.11.07

Udu-filmi reklaamirull

Stephen Kingi lühike romaan «The Mist» ilmus esmakordselt 1980. aastal ning hoolimata väikesest mahust... või pigem just seetõttu... on romaan «The Mist» saavutanud peaaegu kultusteose maine. Kuulun isegi nn mitteametlikku ja üleilmsesse klubisse, mis koondab isikuid, kes peavad antud romaani Stephen Kingi parimaks tekstiks.

Nüüd aga rõõmustab mind teadmine, et 21. novembril linastub selle romaani ekraniseering ning ootused ajab kõrgeks veel ka tõsiasi, et käsikirja üks autoreid ja lavastaja on Frank Darabont. Kel raskusi nimede meelespidamisega, siis neile teadmiseks, et just see mees tegi filmid «The Shawshank Redemption» (1994) ja «The Green Mile» (1999).




Viited