Ulmeseosed: J. R. R. Tolkien

Showing posts with label J. R. R. Tolkien. Show all posts

9.2.13

Alexander Huiskes «Trommeln in der Tiefe...»

Raamatus on autori nimeks märgitud küll Alexander A. Huiskes, aga see näikse olevat mingi ühekordne juhtum... mehe arvukate romaanide kaantel seda initsiaali eesnime ja perenime vahel pole.

Sisu
Jutt, mille pealkiri maakeeles oleks «Trummid sügavikus...», on lahendatud kui ajakirjaniku intervjuu rockstaariga. Staariks on mingi balrog, kes pajatab oma loo...

Seosed
Tekst ilmus esmatrükis Stefan Baueri koostatud antoloogias «Das Vermächtnis des Rings: Neue fantastische Geschichten J. R. R. Tolkien zu Ehren» (2001) ning eks see anna vihje, et millest see tekst tegelikult on...

Hinnang
Minu kui lugeja probleem on selles, et ma pole sedavõrd kursis J. R. R. Tolkieni loominguga, et ma suudaksin nautida kõiki neid vihjeid, mida see jutt pakub või ei paku. Jah, kõik neli raamatut on mul loetud, aga ega ma detaile eriti ei mäleta.

Tunnistan, et ma ei suutnud heldida ka jutukese keelekasutusest – selline omapoisilik laheda semu släng oli üsna tüütu lugeda. Alguses arvasin, et ehk on vene tõlkija enesele liigseid vabadusi lubanud, aga saksakeelne originaal oli niisama tüütu.

Hinne kaks tuleb keelekasutuse ja sisukuse eest. See, kas autor pilastas J. R. R. Tolkieni mälestust või ei pilastanud, see ei läinud mulle korda ja see ei mõjutanud ka hinnet. Jutt on lihtsalt nõrk ja tüütu!

Viited

21.1.13

Kerstin Gier «Jeremy Ohneland und der Drache»

Kerstin Gier on üsna viljakas saksa (ajaviite)kirjanik, kes põhiliselt kirjutab noortekaid ja naistekaid ning milledest üks on isegi maakeeles ilmunud.

Sisu
Kuningas otsustab oma kaks tütart mehele panna. Olemas on ka kaks väärikat kosilast, kuid neile lisaks on veel keegi Jeremy, kes pole küll eriti jõukas, kuid kellel on suured tunded. Kihluspidu on kenas hoos, kui saabub lohe Brunophylax...

Seosed
See pea lühiromaani mõõtu jutt on esimene tekst Stefan Baueri koostatud antoloogias «Das Vermächtnis des Rings: Neue fantastische Geschichten J. R. R. Tolkien zu Ehren» (2001) ning isegi saksa keelt mitteoskav inimene peaks taipama, et antud köide sisaldab J. R. R. Tolkieni vaimus lugusid.

Jutustuse «Jeremy Ohneland und der Drache» kirjutamisel on olnud eeskujuks J. R. R. Tolkieni lühiromaan «Talumees Giles Hamist» (Farmer Giles of Ham; 1949, ek 1993) – õigem oleks vast isegi öelda, et sakslanna tekst on kuulsa loo remix, mis kõõlub üsna ohtlikult hea maitse ja plagiaadi piiril.

Hinnang
Raske ja samas kerge on hinnata seda teksti. Kirjanduslikud oskused on Kerstin Gieril kenasti omandatud ning lugu ise oli üsna muhe lugemine. Miinuseks vast see, et kõik mis hea, oli ka Tolkienil olemas.

Eks see üritus oli algusest peale nurjumisele määratud, sest algtekst on selline saavutus, mis isegi vist Tolkienil kogemata nii hästi õnnestus. Kerstin Gieril oli võtta tugev skelett, millele poleks raske olnud normaalne lugu peale ehitada, kuid kahjuks on tulemuseks kohutavalt teisejärguline teos. Pole paha lugeda, aga kui Tolkien loetud, siis pole lugemiseks vähimatki vajadust. Väga nõrk kolm.

Viited

10.1.13

Svjatoslav Loginov «Конкурс»

Ulme võib olla vägagi päevakajaline, eriti kui kindel publik ja kindel raha mängus.

Ajakirja «Mir fantastiki» toimetus haistis ilmselt kindlat publikut, kui pani 2012. aasta detsembrinumbri algusjutuks Svjatoslav Loginovi laastu «Конкурс».

Sisu
Toimub konkurss parima kääbiku nimetusele ning Bilbo ja teised kuulsad karvajalad rabelevad kõvasti, et võistlust võita...

Seosed
Heietustega rahast ja publikust pidasin silmas, et antud ajakirjanumber on J. R. R. Tolkienist ja Kääbiku-filmist üsna tiine. Teema on nüüd kolm aastat õhus ning eks igaüks püüab kindla müügieduga pirukast osa saada.

Hinnang
Ma ei tea, et kas toimetus tellis Svjatoslav Loginovilt selle humoreski, või tundis autor ise, et ta tahab midagi sel teemal öelda või välja elada?

See laast saab minult väga nõrga kolme, kahest päästab vaid, et Loginov oskab ja formaalselt pole sellele tekstile midagi ette heita. Korraks lugeda kõlbab ning isegi väikese muige teenib...

Viited

25.3.11

Tolkieni lugemise päev

25. märts on rahvusvaheline Tolkieni lugemise päev ning sestap toimub täna kell 19.00 Apollo Solarise raamatukaupluses ka vastav üritus.

Kui midagi segaseks jäi, siis lugege plakatilt juurde... või klõpsige allpoololeval viitel...

Viited

Keskmaa Ordu

24.3.09

Rahvusvaheline Tolkieni-lugemise päev

Kõik asjasse puutuv on allpoololeval plakatil kenasti kirjas. Klõpsa suuremaks ja loe!

5.11.07

Conan – Frank Frazetta nägemus

Barbar Conan on vaieldamatult vägagi oluline kultusfiguur nii ulmes kui popkultuuris üldse. Teda võiks suisa pidada kangelasfantaasiate (heroic fantasy) käilakujuks. Vägagi levinud on teooria, et (kaasaegane) fantaasiakirjandus (fantasy) sai alguse 1932. aastal, mil Robert E. Howard avaldas esimese jutu Conanist. Eks eepilise fantaasiakirjanduse (epic fantasy) austajad tahavad alguspunktiks panna J. R. R. Tolkieni, aga kirjanduslooline reaalsus näitab muidugi õige asjade seisu kätte. Loomulikult oli fantaasiakirjandust nii enne Oxfordi professorit, kui ka enne Cross Plainsi jõumeest, aga kõike seda võiks pigem nimetada n-ö eelfantasyks.

Ilmselge, et sedavõrd olulist kangelast on visualiseerinud erinevad kunstnikud. Kui aga teha neist piltidest kasvõi pealiskaudne pingerida, siis ülalpool olev Frank Frazetta maal on selles nimekirjas vaieldamatu liider – nii taseme, sisukuse, kui kultuslikkuse poolest.

Frank Frazetta tegi antud pildi kirjastuse Lancer jaoks, kus plaaniti ilmutada pehmekaanelistena kõik Conani-lood. 1966. aastal ilmuski selle sarja esimene raamatuna Robert E. Howardi ja L. Spargue de Campi jutukogu «Conan the Adventurer». Kuigi kiri kaanel teatab: «Volume One of the Complete Conan», pole asjad päris nõnda. Isegi kirjastuse Lancer kronoloogias on see tegelikult alles neljas köide. Mingil põhjusel ilmus see aga esimesena ning eks sealt siis ka reklaamlause. Vaieldamatu tõsiasi on aga, et just selle köite ilmumist võib lugeda tänaseni kestva fantaasiakirjanduse buumi algpauguks ning Frank Frazetta kaanepildil on selles sündmuses vägagi oluline koht. On ju paljud inimesed väitnud, et nad ostsid selle raamatu algselt ainult kaanepildi pärast.

Viited

24.8.07

The Hobbit (1977)

Ilmselt teab Peter Jacksoni filmitriloogia järel igaüks, et kes on kääbik ning mis sõrmuse pilt siin kõrval on. Kui leidub inimene, kes ei tea seda, siis pole tal ka põhjust järgnevat posti lugeda.

Sisu:

Filmi sisust rääkimine tundub olevat suhteliselt mõttetu tegevus.

Seosed:
Otse loomulikult on antud animafilm J. R. R. Tolkieni debüütromaani «Kääbik» (The Hobbit; 1937) ekraniseering.

Hinnang:

Eelkõige on tegu kogupere animafilmiga, mis tähendab, et kõik on üsna nunnu ja puudub veri, vägivald ja karmim keelepruuk.

Film järgib üsna täpselt Tolkieni romaani... olulisematest asjadest oli välja jäetud vaid külaskäik Beorni juurde.

Filmi visuaalne külg tõi mulle meelde Tolkieni enda illustratsioonid... vähemasti siis, kui ekraanil laiusid maastikud.

Tegelastega oli olukord pisut keerulisem, sest näiteks trollid, mäekollid, metsahaldjad ja ämblikud olid ikka üsna jaburad. Guglunk ja Smaug jätsid üsna positiivse mulje, kuigi Guglunk oli liialt suur ja Smaug liialt kassilik.

Samas tundus jällegi, et animafilmi Gandalf ja Elrond olid ka Peter Jacksonil silme ees, kui ta omi tegelasi visualiseerima hakkas.

Või arvab seda lihtsalt minu filmitriloogiast reostatud teadvus? Vähemasti ei tekitanud Gandalf ja Elrond minus tõrget, kui nad ekraanile ilmusid.

Eneselegi üllatuseks pean tunnistama, et see kogupere animafilm mulle täitsa meeldis. Kindlasti pole tegu mingi tippfilmiga, aga korralikult läbimõeldud ja teostatud ekraniseering on see küll. Film peaks olema vaadatav ka neile, kes romaani pole lugenud ning romaani lugenuile ei tohiks filmi vaatamine ka kuigi valulik kogemus olla.

Lingid:
* IMDB: The Hobbit
* Wikipedia: The Hobbit (film)
* The Hobbit: Cartoon
* Rotten Tomatoes: The Hobbit
* Trash-Can-Dance: The Hobbit
* Moria: The Hobbit