KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



24.9.09

Fahrenheit 451 (1966)

Ajuti tundub mulle, et see film on saatnud mind kogu elu... vähemasti teadliku osa sellest. Kui aga kainelt järele mõelda, siis tõesti vaid tundub, sest esimest korda lugesin ma sellest filmist ilmselt alles ülikoolis õppides ning siis nägin ilmselt ka esimesi pilte sellest. Filmi ennast nägin ma esimest korda aga circa viisteist aastat hiljem... ehk siis paarkümmend aastat tagasi.

Sisu:
Tegevus toimub düstoopses tulevikus, kus raamatud on keelatud ning nende omamise eest (lugemisest rääkimata) saab karmilt karistada. Tuletõrjujad (loe: meelsuspolitsei) tegelevad sellega, et otsivad ja põletavad raamatuid ning nad püüavad ka neid, kes ei taha järgida antud ühiskonna norme.

Filmi peategelaseks on tuletõrjuja Guy Montag, kel on kodus võõrandunud naine, kelle ainsaks tegevuseks näikse olevat teleris esinevatele nn nõbudele kaasa elamine.

Tänapäevases mõistes võiks seda nõbude värki nimetada interaktiivseks tõsieluseebiks.

Guy Montag pole oma pritsimehe-ameti ja üha juhmistuva naisega rahul ning sellises kahtlevas meeleolus kohtubki ta lapsesuise Clarisse'iga.

Seosed:
Film on vägagi tekstitruu ekranissering Ray Bradbury samanimelisest 1953. aastal ilmunud romaanist.

Hinnang:
Ütleks kohe, et «Fahrenheit 451» (1966) on väga mõjuv film. Kõik need kõledad ja enamjaolt inimtühjad linnavaated, pisut räämas keskkond, haige ühiskond ja mõned normaalsed inimesed ka seal sees.

Kiidusõnad pälvivad Guy Montagi kehastanud Oskar Werner ja Montagi naise ja Clarisse'i kaksikrolli teinud Julie Christie. Meeldejääva soorituse tegi ka Cyril Cusack pritsimeeste pealikuna.

Öeldagu mida tahes, aga François Truffaut tegi tugeva ja ilmselt isegi omast ajast ees oleva ulmefilmi. Kummaline küll, aga ma hindan filmi kõrgemalt kui romaani.

Lingid:

5 comments:

Metsavana said...

Filmi on ikka väga kobe tõepoolest, korduvalt tv pealt vaadanud.

Ulmeguru said...

Ma olen ka telekast näinud, aga nad on seal seda alati miskitel imelikel aegadel näidanud, seega edasise mõnulemise huvides...

erandkord said...

Täiesti nõus sellega, et film parem kui raamat. Truffaut on veelgi alliktekste paremaks "filmindanud" - see pole otseselt ulme, aga "L'enfant sauvage" või "Wild Child" annab tõestisündinud metslapse loole päris mõnusa vindi. Mõistagi jääb tegelikkus kaadrite taha.

Anonymous said...

Lugesin raamatu ja vaatasin filmi ühel ja samal päeval...kuidagi tundus mulle, et film oli raamatu hale vari...filmi ainuke pluss oli ehk see, et piibel oli teemast kõrvale jäetud...raamat 10/10; film 6/10

Anonymous said...

Täiesti nõus eelmise anonüümsega. Raske uskuda, et inimene vabatahtlikult istub nii väikse teleri ees kui ta aias ja
maja taga lokkab nii võimas loodus. Urbanistliku ühiskonna painet on sellest filmist küll väga raske välja lugeda.