Ulmeseosed: kuidas mujal maailmas tehakse

Showing posts with label kuidas mujal maailmas tehakse. Show all posts

20.12.13

Katustel tantsija Ungari ulmeajakirjas

Kirjutasin käesoleva aasta veebruaris siinsamas: «Olen ka poole kõrvaga kuulnud, et ajakirjal «Galaktika» on varsti taas plaanis eesti ulmejuttu avaldada, sest ühe teise eesti autori romaan on madjaritemaal Metropolis Media vahendusel ilmumas.» Eks ma pisut hämasin, sest ma teadsin küll, et millise autori...

Kui kellegil oli veel kahtlusi, siis ülalolev pilt ütleb selgelt, et Indrek Hargla ja «Melchior, a patikárius és a tetőkön táncoló»... ehk siis maakeeli «Apteeker Melchior ja katustel tantsija». Pärineb see pilt aga ajakirja «Galaktika» 285. numbrist, ehk siis lõppeva aasta detsembrinumbrist.

Jutu on tõlkinud Nóra Rácz, kes on ungari keelede tõlkinud ka käesoleval aastal ilmunud Indrek Hargla romaani «Melchior, a patikárius és a Szent Olaf-Templom rejtélye» (Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus; 2010).

Kuigi Melchiori-romaanid pole ulme, ilmus see reklaam korduvalt sel aastal ulmeajakirjas «Galaktika». Põhjus proosaline: romaani ja ajakirja annab välja sama kirjastus.

Viited

15.2.13

Kivirüüt ja Wolf ungarlaste ulmeajakirjas

Kirjanduse teed on imelikud, ehk ma avastasin, et ungarlaste ulmeajakirjas «Galaktika» ilmus eelmisel aastal kolm eesti ulmejuttu.

Aprillinumbris ilmusid Kersti Kivirüüdi «A tizenharmadik kenderáztató» (Kolmeteistkümnes linaleoauk; 2011) ja Craig Wolfi «Követ, mint az árnyék» (Jälitaja; 1999) ning juuninumbris taas Kersti Kivirüüt ja tema jutt «Szent Iván-éj a Rablóhegyen» (Jaaniöö Röövlimäel; 2010). Kõik tekstid on tõlkinud Nóra Rácz.

Miks just Kersti Kivirüüt ja Craig Wolf? Eelmisel aastal ilmus Nóra Ráczi tõlgituna ungari keeles Kersti Kivirüüdi romaan «Okkultisták klubja» (Okultismiklubi; 2009). Raamatu avaldas kirjastus Metropolis Media, mis annab välja ka ulmeajakirja «Galaktika» ning kultuurmaailmale kohaselt toetasid nad romaani ilmumist paari jutuga ajakirjas. Kersti Kivirüüdi romaani promoti Ungaris ikka üsna korralikult, tõestuseks ksavõi raamatufestivali video, kus kirjastuse toimetaja Attila Németh seda tutvustab... ja veel millises seltskonnas.

Craig Wolfi jutu ilmumine oli ilmselt boonuseks ja laiema pildi andmiseks, kuigi mind omajagu hämmastab, et kuskohast nad selle jutu leidsid ja kuidas nad veel autoriga suutsid kontakti leida. Olen ka poole kõrvaga kuulnud, et ajakirjal «Galaktika» on varsti taas plaanis eesti ulmejuttu avaldada, sest ühe teise eesti autori romaan on madjaritemaal Metropolis Media vahendusel ilmumas.

Viited

21.1.13

Kolm kolmeköitelist Kingi

Ilmselt on paljud kirunud seda Eesti kirjastuste kommet, mis lubab romaane kaheks-kolmeks jagada ja siis neid eraldi ühikutena müüa.

Eks mujalgi maailmas juhtub seda, et romaanid ilmuvad mitmes köites, kuid kultuursetes riikides ei tehta sealjuures nägu, et otsekui oleks tegu erinevate raamatutega... ei, need köited ilmuvad üheaegselt ja neid müüakse ka koos.

Käesolevas postituses siis pildiliste näidetena kolme Stephen Kingi mahuka romaani prantsuse tõlked pehmekaaneliste raamatutena kolmes köites. Romaanid on «It» (1986), «The Stand» (1978/1990) ja «The Tommyknockers» (1987). Kuigi ühtegi neist romaanidest pole eesti keelde tõlgitud, peaksid kaks esimesena mainitut olema tuttavad korralike minisarjade kaudu.

Kõik kolm romaani andis välja kirjastus J'ai Lu. Kui romaani «It» köited ilmusid aprillis, oktoobris ja novembris 1992, siis romaani «The Stand» köited ilmusid 1992. aasta septembris ja romaani «The Tommyknockers» omad 1993. aasta jaanuaris. Kõigi kolme kaanepildid tegi Matthieu Blanchin ning nii nagu romaanid lõigati kolmeks, nii on ka kaanepildid ühe suure pildi kolm osa.

Viited

14.1.13

Mina, Surmailm ja Ian Miller

Kunagi ammu, kui juba oli Eesti Vabariik, tellisin ma esmakordselt välismaalt raamatuid.

Valisin igasugu kraami välja, aga lõpuks jäid valikusse alles neli köidet uuemat ja vanemat õudust ning kaks Harry Harrisoni jutukogu ja sama mehe romaanide triloogia «Surmailm» (Deathworld). Mul olid selle triloogia romaanid küll vene keeles loetud ning ka mitmes erinevas väljaandes koduses raamaturiiulis olemas, aga tundus, et sedavõrd head ja olulised teosed peaks mu koduses kogus ka originaalidena olema.

Ei saa väita, et ma oleks pidanud seda mõtet hiljem kordagi kahetsema ning võtan neid köiteid tänaseni heldimusega kätte ja loen...

Tellisin raamatud pimesi... ehk siis tellimiskataloogis kaanepilte polnud ning ma polnud isegi päris kindel, et kas ma saan kogu triloogia ühtses kujunduses. Kuid läks õnneks ning sain kõik kolm köidet Ian Milleri okkaliste kaanepiltidega.

Kummaline oli hoopis see, et kui esimese ja kolmanda romaani kaanepilt sai tiitellehel mustvalge korduse, siis teisel romaanil oli tiitellehel pildi asemel hoopis romaani moto. Odavad suuretiraažilised pehmekaanelised ja nende kujunduslikud iseärasused. Just seepärast on siinses postituses kolm värvilist kaanepilti ja kõigest kaks mustvalget illustratsiooni.

Viited

22.11.10

Artur Räpp «Välisnõustaja»

Otsisin täna hommikul unise peaga, et kas wõrku on juba ilmunud ka midagi selle Pariisis toimunud Eesti ja Soome ulmekonverentsi kohta, aga leidsin hoopis midagi muud...

Avastasin, et ajakirja «Algernon» möödundaastases detsembrinumbris ilmunud Artur Räppi jutt «Välisnõustaja» on tõlgitud prantsuse keelde. Kuna nimi Artur Räpp on hakanud mulle silma vaid Stalkeri nimekirjade koostamisel, siis tekkis loomulikult küsimus, et mis jutt see selline on?

Sisu
Miski poolkerakujuline tulnukas on Maale saabunud ja edastab tähtsal ametikohal olevale Confried Brownile oma nägemust inimkonna edasisest arengust.

Seosed

Puuduvad.

Hinnang
Tegu on üsna lühikese ja dialoogipõhise jutuga ning dialoog on tegelikult rohkem tulnuka monoloog ja see monoloog oli üsna tüütu lugeda. Tõttöelda saabki jutt kolme vaid (mitte eriti ootamatu) puändi tõttu.

Küll aga tõstatub küsimus, et mis ajendas Martin Carayoli üsna keskpärast juttu tõlkima ja ajakirja «Galaxies» seda avaldama. Tegelikult mind täitsa huvitaks tõlkija selleteemaline kommentaar.

Loo tõlke «Le consultant extérieur» avaldas Prantsusmaa üks olulisemaid ulmeajakirju «Galaxies» ning ilmus see ajakirja teise inkarnatsiooni üheksandas numbris ehk siis juulis 2010. Juttu saatis ka tõlkija Martin Carayoli artikkel «La science-fiction en Estonie».

Nii jabur kui see ka pole, on «Välisnõustaja» esimene eesti ulmetekst, mis ilmus välismaises ulmeajakirjas!

Viited