Sisu:Miski andevaene teletoimetaja tolkneb koos kaameramehega kusagil kolkalinnas, et imeda linti mõni järjekordne kummaline provintsilugu.
Kogemata juhtub mees nägema, kuidas miski seletamatu jõud päästab veokirataste eest ühe koeranässi. Sündmuse tunnistajaks on ka üks plikatirts, kes telemeest nähes jooksu pistab. Telemees aga haistab rammusat lugu, sest tirtsu näoilme reetis, et plikanatt oli imeloo taga.
Tüdruk ongi selline väike ja võimas nõid, kelle vanemad püüavad tüdrukut maailma eest ja maailma tüdruku eest kaitsta.
Seosed:
Puuduvad.
Hinnang:
Tegu on korraliku käsitööga, aga kahjuks teisejärgulise ja läbimõtlemata tekstiga.
Anglo-ameerika ulmes on selliseid kolkanõidade jutte omajagu... nagu ka maagiavõimekate laste omasid... ei tahaks nüüd uskuda, et kirjanik ühtegi neist lugenud pole... toimetaja on aga kindlasti ning toimetaja oleks pidanud selle jutu pikalt saatma ja pigem mõne neist parematest lugudest taasavaldama.Üsna jabur on ka James Bibby arusaam geneetikast. Ma saan aru küll, et fantasy, aga kui hakatakse rääkima geenidest ja sellest kuidas kahe inimese lastest uus inimtõug sünnib, siis on ikka jama küll. Autor mängis end ju ise nurka, kui seletas, et efekti annab vaid nõia abielu võluriga ning et maailmas on kumbagi vaid üks järel.
Muidu oleks hea käsitöö eest isegi kolme pannud, aga see geneetikaga hämamine tõmbab hinde kolksti kahe peale.
Lingid:
No comments:
Post a Comment