Inglise keeles on selle filmi nimeks «Dragon Head», et kui kellegil on raskusi jaapani keelega...Sellest pealkirjast tulenevalt oli ka üsna keeruline leida wõrgust antud postitust illustreerivaid filmikaadreid. Loomulikult, ma oleks võinud ju teha miskeid tõmmiseid DVD-lt... aga just praegu (ehk umbes viimane kuu) puuduvad mul selleks tehnilised võimalused.
Sisu:
Film algab meeleolukalt ja ilmse tsitaadiga: miskid lapsed sõidavad klassiga kuhugi, rong siseneb tunnelisse ja siis tuleb pimedus...Üks poiss saab peale katastroofi n-ö pildi taas ette ning avastab, et rong on avariis ja kõik on surnud. Hiljem ta siiski ühe tüdruku leiab ning koos leiavad nad veel ka ühe poisi, kes hakkab küll pisitasa n-ö ära pöörama. Esimesena teadvusele tulnud poiss ja tüdruk põgenevad ventilatsioonišahti kaudu raudteetunnelist maa peale.
Ei teagi, et kas oleks olnud arukam siiski tunnelisse jääda, sest maa peal on ka mingi katastroof toimunud ja kõik on kaetud ühtlase tuhakihiga ning taevast langeb seda tuhka üha juurde. Inimesi pole ka eriti näha.Poiss ja tüdruk alustavad retke, et leida inimesi ja seeläbi ehk ka pääsemist...
Seosed:
Film põhineb samanimelisel populaarsel ja auhinnatud mangal, mille autoriks Minetaro Mochizuki ja mis ilmus aastail 1995–2000.Filmi lavastas Jôji Iida, kes on ühtlasi ka üks käsikirja autoritest.
Hinnang:
Mangast tean ma vaid pealkirja ja autorit ning seetõttu ei oska ekraniseeringu pädevust hinnata. Et kõik mis ma filmist arvan, kõik see on vaid arvamus filmist.Eks kogu film olegi üks lõputu rännak/põgenemine, mis peaasjalikult toimub stiilis vihma-käest-räästa-alla, kui vaid sedavõrd tuhases maailmas sellised võrdlused kohased on...
Lavastaja Jôji Iida tööle mul erilisi etteheiteid pole, film pole küll miski absoluutne tipp, aga hea on küll.Seda tuleb küll öelda, et Satoshi Tsumabuki ja Sayaka Kanda said oma rollisooritustega kenasti hakkama. On ju film praktiliselt nende kahe lugu ning kõik ülejäänud ekraanil olnud isikud olid ju ausaltöelda statistid. Pealegi on Sayaka (Kanda) siiski pigem laulja...
Miks siis ikkagi vaid kolm? Ma ei usu, et tahan seda filmi veel niipea vaadata. Film pole halb, pigem siiski hea, aga on häiriv ja mõneti tüütu. Kui püüda väga objektiivselt hinnata, siis võiks ju isegi nõrga nelja panna, aga õudus (ja seda on see film eelkõige) on üks subjektiivsemaid žanre üldse ning seetõttu üle kolme siit ei tule.Lingid:
2 comments:
Mulle meeldis, vaatasin su blogi linki klikkides, et olin ise lausa 9/10 pannud. Ohooo!!!!
Eks maitsed... :)
Post a Comment