KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



30.1.09

Silent Hill (2006)

Nägin selle filmi tutvustust kunagi miskis filmisaates ning tutvustus jättis vägagi sümpaatse mulje. Aga filmi näha ei õnnestunud! Üks põhjusi muidugi see, et provintsis elades on kino kättesaamatu luksus. Miskipärast ei sattunud ka ühtegi DVD-d näppu ja nõnda ma aja jooksul selle filmi ka unustasin. Kuniks käesoleva aasta algul mulle ootamatult ühes poes DVD näppu jäi...

Sisu:
On perekond: mees, naine ja lapsendatud tütar. Tütrega on probleeme, sest tüdrukutirts näeb nägemusi ja kipub ka nende mõju all unes kõndima.

Ema tahab oma (kasu)tütart aidata ning otsustab tütrega koos sõita Silent Hilli, sest just seda nime tüdruk unes räägib.

Silent Hill oli kunagi kaevanduslinn, aga nüüdseks on sellest saanud unustatud inimtühi kummituslinn.

Kuna pereisa oli selline muretu mees, siis naine talle reisist ei räägi... pereisa aga avastab, et naine on arvutist otsinud infot Ameerika kummituslinnade kohta ning blokeerib seepeale naise krediitkaardi ning tormab naisele ja tütrele järele.

Naine jõuabki Silent Hilli, aga ajab linna piiril justkui ühe tüdruku alla. Kui naine teadvusele tuleb, pole mingit märki ei «allaaetud» tüdrukust, kui ka ta oma kasutütrest. Naine otsustab minna linna oma tütart otsima.

Algab tontlik teekond oma tütre otsinguil ja ka linna mõistatuse lahendamine.

Vahepeal on samasse kanti jõudnud ka pereisa, keda kohalik politsei püüab veenda selles, et naine on autoga jõkke sõitnud ning ka selles, et miskipärast on kadunud ka üks motopolitseinik. Pereisale tundub see jutt kuidagi imelik.

Tegelikult on ka naispolitseinik Silent Hillis ning eks tema ja pereema teed ristuvad veel korduvalt...

Seosed:
Film põhineb samanimelisel Jaapani konsoolimängude sarjal. Filmile plaanitakse ka järge, kuid juba on kindel, et käsikirja autor Roger Avary enam kaasa ei löö ning suure küsimärgi all on ka lavastaja Christophe Gansi osavõtt.

Hinnang:
Ma ei ole ühtegi neist mängudest mänginud ning seetõttu hindan ma vaid filmi ennast.

Film on vägev ning lööb eelkõige visuaaliaga. Aga mitte ainult. Vägagi lummav on näiteks see mängulaadne ülesehitus, et tuleb käia ringi ja vihjeid koguda, et vahepeal saad edasi ja siis tuleb mõni tagasilöök, et tuleb kedagi ohverdada jne.

Filmi vaadates on tunda, et tegijad olid täiega asja kallal ning seetõttu mõjuvad ka mõned vaieldavad kohad enam kui veenvalt ning kui veenvusest hakkab puudu jääma, siis sõidab visuaalia teerull vaataja mürinal põrmuks.

Eraldi kiidusõnad näitlejatele, eriti abielupaari mänginud Sean Beanile ja Radha Mitchellile ning naisvõmmi mänginud Laurie Holdenile. Ja muidugi Akira Yamaoka muusika!

Lingid:

No comments: