Meelis Friedenthal on autor, kelle teine nimi on Pettumus. Jah, kunagi tundus mees olevat üks paljulubavamaid uusi autoreid eesti ulmes, aga kahjuks need lubadused ei realiseerunud...
Sisu
Ma ei tahaks jutu sisu siin väga lahti seletada, sest igaüks võib juttu ju lugeda ning see, kuidas autor asju avab ja lahti kerib, et see on teksti parim osa.
Märksõnadeks: noored teadlased, tunded ja muidu armastus, saladuslik artefakt Tartu lähedalt jne.
Seosed
Jutt ilmus esimest ja ainukest korda Berk Vaheri koostatud antoloogias «Tartu rahutused» (2009).
Hinnang
Mäletan, et kui ma seda juttu kunagi lugesin, siis see mulle meeldis, et selline mõnus intlilugu, et oli pinget ja oli sisu jne. Lugedes oli selline mõnus erutus sees, selline surin, mis tahtis särtsudes sõrmeotstest väljuda. Lugesin ja olin üsna veendunud, et siit tuleb elamus... elamus suure algustähega. Kuid siis märkasin, et jutu lõpuni on miski paar-kolm lehekülge ning hinge hiilis kahtlus, et autor ei saa nii nappidel lehekülgedel mitte kuidagi kokku tõmmata kõike seda, mida ta seni mõnusalt lahti oli kerinud. Kahtlustest sai kartus ja kartusest pettumus. Autor valis võimalikest kehvadest lõppudest selle kõige lollima.
Pettumus! Seda enam, et Meelis Friedenthal võiks olla üks väheseid autorid siinmail, kes suudaks kirjutada maailmatasemel arukat ulmet. Noh, et on ulme- ja muud lugemust, on kirjanduslik anne, on oskus mõelda, on vähe pärssivaid komplekse. Kuid autoril on ilmselt muud ambitsioonid ning mina pean elamuse saamiseks teisi autoreid lugema.
Viited
KIRJANIKUD • KUNSTNIKUD • TOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKA • SARIANTOLOOGIAD • ANTOLOOGIAD • AUTORIKOGUD
LAVASTAJAD • NÄITLEJAD • RIIGID
Showing posts with label Meelis Friedenthal. Show all posts
Showing posts with label Meelis Friedenthal. Show all posts
19.1.17
24.4.12
Uus hiir ja uus Friedenthal
Aprill on hiirekuu, ehk taaskord ilmus ulmeajakirja «Algernon» värske number.
Sisuks kolm eesti juttu ja kolm tõlkejuttu, üks kordustrükk ja katkend nüüdseks juba ilmunud romaanist.
Pean silmas Meelis Friedenthali romaani «Mesilased», mille just äsja avaldas kirjastus Varrak. On avaldatud kahtlust, et kas see romaan üleüldse ongi ulme, aga kuna tutvustav katkend ilmus ulmeajakirjas, siis...
Viited
Sisuks kolm eesti juttu ja kolm tõlkejuttu, üks kordustrükk ja katkend nüüdseks juba ilmunud romaanist.
Pean silmas Meelis Friedenthali romaani «Mesilased», mille just äsja avaldas kirjastus Varrak. On avaldatud kahtlust, et kas see romaan üleüldse ongi ulme, aga kuna tutvustav katkend ilmus ulmeajakirjas, siis...
Viited
29.12.11
Detsembris on «Algernon» tuumakam
Ma olen siin blogis ikka teada andnud, et kui ilmus ulmeajakirja «Algernon» uus number... loomulikult siis, kui ma seda teadnud olen... kuid mingil hetkel lõin käega, sest ise ma selle ajakirja vastu enam huvi ei tundnud ja paistis, et kellegile teisele peale toimetuse see väljaanne samuti korda ei lähe.
Selgus, et huvilisi siiski on ja on ka inimesi, kes said just siitsamast blogist teada, et uus number on väljas. Vähemasti tegi üks lugeja mulle sellekohase märkuse, et detsembrinumber väljas ja mul polegi uudist. Kui huvi on, siis minu taha asi ei jää...
Ajakirja «Algernon» detsembrinumber on aga üllatavalt tuumakas: viis algupärast juttu (tõsi, kolm toimetuse liikmetelt), kaks tõlkelugu ja kordustrükina artikkel õuduskirjandusest. Pole paha! Tahaks loota, et järgmine number taas lahjem ei tule...
Viited
Selgus, et huvilisi siiski on ja on ka inimesi, kes said just siitsamast blogist teada, et uus number on väljas. Vähemasti tegi üks lugeja mulle sellekohase märkuse, et detsembrinumber väljas ja mul polegi uudist. Kui huvi on, siis minu taha asi ei jää...
Ajakirja «Algernon» detsembrinumber on aga üllatavalt tuumakas: viis algupärast juttu (tõsi, kolm toimetuse liikmetelt), kaks tõlkelugu ja kordustrükina artikkel õuduskirjandusest. Pole paha! Tahaks loota, et järgmine number taas lahjem ei tule...
Viited
15.6.10
Katsed nimetada saart: Konverents Eesti fantastikakriitika hetkeseisust
Reedel, 18. juunil toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) sellenimeline konverents ... täpsem info plakatist allpool.
Fantastiline fiktsioon – olgu kirjanduses, filmides, koomiksis vms – on praegusel ajal Eestis ja kogu maailmas veidras seisus. Ühest küljest vaadates võiks ju tõdeda, et fantastika on kriisis: traditsioonilised spekulatiivse kirjutamise žanrid laiali lagunenud, nad on ulme ja ei ole ka; nad justkui häbeneksid olla ulme. Kuid teisest küljest - mingem kinno, vaadakem suvalist teleseriaali, seisatagem raamatupoes ükskõik millise ilukirjanduse leti ees... ja tõdegem, et kõik kohad on fantastikat täis. Me leiame ulmet sealt, kus traditsiooniliselt seda leida ei tohiks. Lisaks traditsioonilisele ulmele veel ülevoolav maagiline realism, muinasjutulikkus, sürrealistlikud elemendid... Mis imeline ja külluslik segadus – või siis segane imelikkuseküllus.
Selles segaduses on ometi ka Eestis välja kujunenud seltskond inimesi, kes vaatavad kogu seda tohuvabohu, mis puhkimisi termini «fantastiline fiktsioon» alla mahub, kriitilise pilguga. Mitte kaljukindla, ortodoksse fandomi mätta otsast, vaid aktsepteerides tekkinud keerukat olukorda, otsides igaüks omast spetsiifilisest huvialast ning eruditsioonist lähtudes selles senimärkamatuid piire, süsteeme ja tulevikuväljavaateid. Käseolev konverents neid inimesi koondada taotlebki. Tagumine aeg oli korraldada ettekandekoosolek eesti fantastilise kriitika hetkeseisust. Hakkama saavad sellega Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm ning Eesti Kirjanduse Selts. «Katsed nimetada saart» toimub Lugemisaasta 2010 raames ning tegu on neljanda konverentsiga sarjast «Etüüde nüüdiskultuurist».
Alljärgnevalt konverentsi kava. Vahetult pärast konverentsi toimub samas kohas artiklikogumiku «Etüüde nüüdiskultuurist 2: Sügisball» esitlus.
12.00 Avasõnad: Jaak Tomberg, Sven Vabar
1. Üks kindel saar: Sissevaateid utoopiatesse
12.15–12.45 Meelis Friedenthal: Utoopia onomatoloogia
12.45–13.15 Tanel Pern: Sotsrealism kui pelgupaik
13.15–13.45 Virve Sarapik: Utoopiline ruum ja imeline saar
13.45–14.00 Kohvipaus
2. [Ära]aurav saar, kummitavad nukud, peegelduvad irved: Sissevaateid kaasaegsesse postutoopilisse fantastikasse
14.00–14.30 Andrus Org: Aurupunk ja tujuulme ehk Kuidas lugeda Indrek Hargla «Frenchi ja Koulu» lugusid?
14.30–15.00 Mari Laaniste: Tehiskaaslased ja fiktiivsed elud
15.00–15.30 Janek Kraavi: Bizarro: sissejuhatus veidra poeetikasse
15.30–16.15 Hiline lõunapaus ja tõhus snäkk
3. Kindla saare hävinemine: Fantastilise kirjutamise kriis?
16.15–16.45 Jüri Kallas: Ulmereostus
16.45–17.15 Peeter Helme: Kas teaduslik fantastika on ummikus?
17.15–17.45 Arutelu, kokkuvõtted
18.00 Artiklikogumiku «Etüüde nüüdiskultuurist 2: Sügisball» esitlus. Vein ja maiustused.
Viited
Fantastiline fiktsioon – olgu kirjanduses, filmides, koomiksis vms – on praegusel ajal Eestis ja kogu maailmas veidras seisus. Ühest küljest vaadates võiks ju tõdeda, et fantastika on kriisis: traditsioonilised spekulatiivse kirjutamise žanrid laiali lagunenud, nad on ulme ja ei ole ka; nad justkui häbeneksid olla ulme. Kuid teisest küljest - mingem kinno, vaadakem suvalist teleseriaali, seisatagem raamatupoes ükskõik millise ilukirjanduse leti ees... ja tõdegem, et kõik kohad on fantastikat täis. Me leiame ulmet sealt, kus traditsiooniliselt seda leida ei tohiks. Lisaks traditsioonilisele ulmele veel ülevoolav maagiline realism, muinasjutulikkus, sürrealistlikud elemendid... Mis imeline ja külluslik segadus – või siis segane imelikkuseküllus.
Selles segaduses on ometi ka Eestis välja kujunenud seltskond inimesi, kes vaatavad kogu seda tohuvabohu, mis puhkimisi termini «fantastiline fiktsioon» alla mahub, kriitilise pilguga. Mitte kaljukindla, ortodoksse fandomi mätta otsast, vaid aktsepteerides tekkinud keerukat olukorda, otsides igaüks omast spetsiifilisest huvialast ning eruditsioonist lähtudes selles senimärkamatuid piire, süsteeme ja tulevikuväljavaateid. Käseolev konverents neid inimesi koondada taotlebki. Tagumine aeg oli korraldada ettekandekoosolek eesti fantastilise kriitika hetkeseisust. Hakkama saavad sellega Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm ning Eesti Kirjanduse Selts. «Katsed nimetada saart» toimub Lugemisaasta 2010 raames ning tegu on neljanda konverentsiga sarjast «Etüüde nüüdiskultuurist».
Alljärgnevalt konverentsi kava. Vahetult pärast konverentsi toimub samas kohas artiklikogumiku «Etüüde nüüdiskultuurist 2: Sügisball» esitlus.
KAVA
12.00 Avasõnad: Jaak Tomberg, Sven Vabar
1. Üks kindel saar: Sissevaateid utoopiatesse
12.15–12.45 Meelis Friedenthal: Utoopia onomatoloogia
12.45–13.15 Tanel Pern: Sotsrealism kui pelgupaik
13.15–13.45 Virve Sarapik: Utoopiline ruum ja imeline saar
13.45–14.00 Kohvipaus
2. [Ära]aurav saar, kummitavad nukud, peegelduvad irved: Sissevaateid kaasaegsesse postutoopilisse fantastikasse
14.00–14.30 Andrus Org: Aurupunk ja tujuulme ehk Kuidas lugeda Indrek Hargla «Frenchi ja Koulu» lugusid?
14.30–15.00 Mari Laaniste: Tehiskaaslased ja fiktiivsed elud
15.00–15.30 Janek Kraavi: Bizarro: sissejuhatus veidra poeetikasse
15.30–16.15 Hiline lõunapaus ja tõhus snäkk
3. Kindla saare hävinemine: Fantastilise kirjutamise kriis?
16.15–16.45 Jüri Kallas: Ulmereostus
16.45–17.15 Peeter Helme: Kas teaduslik fantastika on ummikus?
17.15–17.45 Arutelu, kokkuvõtted
18.00 Artiklikogumiku «Etüüde nüüdiskultuurist 2: Sügisball» esitlus. Vein ja maiustused.
Viited
Subscribe to:
Posts (Atom)
.jpg)


