Ulmeseosed: Dr. Jekyll and Mr. Hyde

Showing posts with label Dr. Jekyll and Mr. Hyde. Show all posts

18.5.09

Jekyll + Hyde (2006)

Ajuti tundub filimitegu ikka väga lihtne asi olevat: võta mõni vana ja vabavaraline teos, too tegevus kaasaega, lisa mingi oma jõnks... ning liiga labase tulemuse vältimiseks kasuta moodsamat ja vähemtuntut muusikat, diipi dialoogi ja kunstilist pildikeelt. Aga kas tegelikult see ka nõnda lihtne on?

Sisu:

Filmi tegelasteks on meditsiinitudengid. Õpitakse, elatakse peoelu ja eksperimenteeritakse omavalmistatud rohtudega. Enamjaolt on tegu siiski peodroogidega, aga üks noormees hakkab katsetama miski ecstasyst tuletatud narkotsiga.

Eksperimendi tulemusena vabastab ta oma pahupoole. Nooruk saavutab ennenägematu võimsuse ja vabaduse... kohalik politsei saab aga kadunud isikute ja jõhkrate kuritegude üha pikeneva nimekirja.

Seosed:

Film on Robert Louis Stevensoni klassikalise lühiromaani «The Strange Case of Dr. Jekyll and Mr. Hyde» (1886) kaasajastatud töötlus.

Hinnang:
Eks arukas inimene sai juba postituse avalõigust aru, et suurt vaimustust see film minus ei tekitanud... tegelikult ei tekitanud see film üldse eriti emotsioone... ei positiivseid, ei negatiivseid...

Ei tundunud David T. Reilly käsikiri eriti nutikas, ei lummanud ka Nick Stillwelli lavastajatöö... see viimane oli ajuti oma kunstitaotluslikkuses suisa abitu. Näitlejatööd olid normaalsed, või pigem isegi head... Bree Turner oli ka varem paaris filmis silma hakanud, ülejäänud olid minu jaoks tundmatud näod.

Tegelikult kuulub see film rubriiki, et üsna noored ja üsna algajad teevad ning siis ringleb see arvukatel festivalidel, saab ehk mõned auhinnad, saab korraks ka mõningast levi ja ehk tuntustki... ning siis unustatakse. Kui tegijad kunagi hiljem tõesti tegijateks saavad, siis kaevatakse see (esik)film unustusest taas välja jne.

Lingid:

IMDB: Jekyll + Hyde (2006)

31.12.06

Van Helsing (2004)

Filmist «Van Helsing» (2004) ajendas kirjutama tõsiasi, et seda näitas paar päeva tagasi riigitelevisioon. ETV ja ulme on muidugi omaette teema ning kahjuks on see teema sellise mädanenud juurvilja lehaga. Tõttöelda ei meenugi, et millal ETV mõnda asjalikku ja hästitehtud ulmefilmi näitas? Ikka vaid miski uuem rämps ja väga vanad fimid, mida siis pakutakse väja, kui iseäranis campi elamust.

Sisu:

On keski Van Helsing, kes siis miski ülemaailmse religioosse ja tehnokraatliku salaorganisatsiooni tiiva all tegeleb kõiksugu kurjamite hävitamisega. Kurjameid on palju ja Van Helsingil puudub mälu... tundub ka, et tehnoloogilised usuvennad kasutavad Van Helsingit pisut nagu ära. Filmi alguses tapab Van Helsing mister Hyde'i ning pärast «staabis» käimist tuleb tal sõita Transilvaaniasse Draculat tapma.

Seosed:

Film kubiseb vihjetest ja tsitaatidest vanematele koletisfilmidele. Dracula muidugi, aga ka Frankenstein, mister Hyde ning veel miskid libahundifilmid.

Algselt pidi see olema filmi «Bram Stoker's Dracula» (1992) järg ning Van Helsingit pidi mängima Anthony Hopkins. Tosina aastaga ei jäänud algideest kuigi palju järgi.

Bram Stokeri romaanis oli Van Helsingi eesnimi Abraham... filmis «Van Helsing» (2004) sai eesnimeks aga hoopis Gabriel. Ei teagi, et kas taheti sellega teha vahe sisse teiste Van Helsingitega... või oli seda vaja hoopis kristlike allusioonide süvendamiseks. Filmis püütakse vedada võrdusmärki peaingel Gabrieli ja kollikütt Van Helsingi vahele.

Samal teemal on vähemasti ka üks koomiks ning filmile on tehtud animeeritud eelugu «Van Helsing: The London Assignment» (2004).

Hinnang:

Tegu tõesti halva filmiga ning isegi minusugune sopafilmide sõber raatsis selle peale vaid tooriku raha kulutada. Pealegi olid odava Balti DVD subtiitrid väga viletsad... isegi kohalikus masendavas taustsüsteemis.

Filmi suurimaks puuduseks on liialdamine arvutigraafika ja eriefektidega ning kohutavalt halb näitlejatöö. Olen neidsamu näitlejaid ka teistes filmides näinud ning võrdlusmomendina tuleb nentida, et viga oli kas filmi lavastajas (kes ei suutnud näitlejaid mängima panna) või käsikirjas (mis ei inspireerinud). Filmi muusika on samuti kohutav... eriti see kitarri meenutav plõgin, mis tuletab meelde kunagise bändi Jam & Spoon. Üllatav, aga see muusika on saanud isegi auhinna.

Filmi peamiseks puuduseks on aga olematu sisu. Kultusfilme võib ju tsiteerida, aga midagi võiks ka omaltpoolt juurde panna. See midagi, mis pandi, see on enam kui olematu. Lõpphinnang: banaalsuste kogum, mida vaid väga väärastunud meel lahedaks campiks suudab pidada. Keegi ei pea ju campiks filme «The Mummy» (1999) ja «The Mummy Returns» (2001).

Lingid: