KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



5.9.10

Edmond Hamilton «Wacky World»

On hulk tekste, mis lugedes erilist muljet ei avaldagi, aga neist on takkajärgi hea rääkida ja neid on hea hiljem kõikvõimalikel juhtudel näiteks tuua. Edmond Hamiltoni jutt «Wacky World» on just selline.


Jutu esmatrükk ilmus üsna ammu: 1942. aastal ajakirja «Amazing Stories» märtsinumbris ning inglise keeles polegi see tekst raamatukaante vahele jõudnud, vaid taastrükid ajakirja «Amazing Stories» juubelinumbris 1956. aasta aprillis ja kordustrükkide ajakirjas «Science Fiction Adventure Classics» 1969. aasta sügisel.


Sisu
Esmapilgul on tegu enam kui lihtsa looga, mille sisuks näikse olevat kahemeheline ekspeditsioon Marsile. Inimkonna esimene!

Seda Rod Ruthi tehtud pilti, mis illustreeris jutu esmatrükki,
kasutati 1976. a ulmeentsüklopeedias kunstniku loomingut iseloomustava näitena
... tõsi, teatmeteoses olid pildi pooled omavahel vahetusse läinud.

Noh, et jõuavad mehed Marsile ning Punane Planeet üllatab neid ootamatult mitmekesise mõistusliku eluga. Ilmselge, et loomulik evolutsioon selleni viia ei saanud. (Ilmselt ei pane ma toime suurt kuritegu, kui ütlen, et kõik Marsi asukad olid Maa ulmekirjanike looming.) Aga see pole veel puänt...


Seosed
Tegu on pulpautori paroodiaga oma pulpkolleegide loomingu teemadel.

L. Matvejevi pilt pärineb venekeelsest antoloogiast «Калейдоскоп»,
mis on üks viieteistkümnest korrast,
mil see Edmond Hamiltoni jutt vene keeles ilmus.

Mõned vihjed jõudsid mulle kohale, paljud mitte, sest ma pole kõiki neid vanu pulpjutte lugenud.


Hinnang
Kui hinnata vaid jutu ideed ja kui hinnata seda eriti teksti ilmumisaega arvestades, siis on tegu maksimumhinnet vääriva jutuga. Kui aga võtta arvesse ka jutu enda kvaliteet, siis maksimumhinnet ei tule, isegi see neli on üsna nõrk, sest tegu on väga sirgjoonelise ja omajagu tüütu tekstiga.

Kolm venekeelset raamatut, mis selle jutu tõlget sisaldavad ja mida ma oman.

Kõike eelnevat arvesse võttes mõistan ma vägagi hästi, et miks see jutt inglise keeles raamatukaante vahele pole saanud. Ja tegelikult mõistan ma väga hästi ka seda, et miks see jutt vene keeles viisteist korda on ilmunud, aga see oleks juba hoopis teine teema ning sellest mõni järgmine kord...


Viited

2 comments:

Anonymous said...

um, mis omakorda selgitab vist Strugatskite venekeelse sarja ("Mirõ bratjev Strugatskih") nn. jätkulugude ("Vremja uchenikov") mingis köites ilmunud analoogilist "arendust" valimikule "Ponedelnik nachinaetsja v subbotu".

Ulmeguru said...

Hm, mõtled seda retke tulevikku, kus tulevik oli asustatud ulmekirjanike väljamõeldistega? See oli vendade endi romaani kolmas osa...