Jutu tõlkis vene keelde Zinaida Bobõr ning selle tõlke pealkirjaks on «Невероятный мир».
Esmakordselt ilmus see tõlge siis ajakirja «Junõi tehnik» esimeses numbris, mis jõudis lugejateni 1956. aasta septembris.
«Junõi tehnik» on koolilastele mõeldud tehnikajakiri, mis ilmub tänaseni. Erinevalt paljudest teistest omataolistest, avaldab ajakiri ka lugusid, mida kõlbab lugeda pisut tehnikakaugemal inimesel. Paljudele endiste sotsmaade tehnikajakirjadele omaselt avaldab «Junõi tehnik» regulaarselt ka ulmejutte ning vähemregulaarselt intervjuusid ulmekirjanikega ja ulmeraamatute arvustusi.
Kindlasti on tegu olulise ajakirjaga ning ilmselt tuleb just siit üks põhjusi, miks Edmond Hamiltoni jutt vene keeles sedavõrd populaarne on – et ilmus populaarse ajakirja esimeses numbris ja jääb seetõttu ju hästi meelde. Rääkimata sellest, et aastail 1955–56 toimus üldse Nõukogude Liidus teatav üldine ulmealane vabanemine ning iseäranis puudtas see lääne ulmekirjanike tekstide tõlkimist.
Lev Smehhovi pildid, mis juttu ajakirjas illustreerisid, on lustlikud, aga sobiksid siiski pigem muinasjutule kui ulmekale. Iseäranis kehtib see selle suurema kohta. |
Kõikse kummalisem, et seesama Edmond Hamlitoni jutt ilmus selsamal 1956. aastal vene keeles veel kaks korda, aga sellest juba mõni teine kord...
Viited
No comments:
Post a Comment