KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



16.5.08

Paolo Bacigalupi «The People of Sand and Slag»

Sageli kaeblevad lugejad, et ulmekirjanikud kirjeldavad tulevikuinimesi liialt meietaolistena.

Paolo Bacigalupi on jutus «The People of Sand and Slag» võtnud kenasti arvesse mõningaid meie ajastu arengutendentse ning selle peale üles ehitanud usutava ja samas üsna võõriku mõttekonstruktsiooni.


Sisu
Jutu tegevus toimub (ilmselt) üsna kauges tulevikus, kus meie mõistes inimesi enam pole.

Jah, väliselt on need posthumanid üsna meie moodi, aga nad regenereeruvad otsekui miskid peajalgsed ning võivad toituda suvalisest rämpsust. Pole selles tulevikus mingeid lilleaasadel kakerdavaid igavesi lapsukesi, pole ka eeterlikke energiaolendeid, pole ka küborge... on vaid tohutult vastupidavad ja ülisaastatud Maaga hästi läbisaavad kahejalgsed sulgedeta olendid.

Tegelasteks ongi kolm säherdust, kes ühel ilusal päeval märkavad oma töölõigus mingit asja/olendit liikumas. Selgub, et tegu on koeraga. Kummaline, sest teadaolevalt ei tohiks loomad enam väljaspool loomaaedu ellu jääda. Aga see koer jäi...

Lisa leiab, et koer tuleks ära süüa, et räägitakse, et olevat kunagi delikatess olnud. Jaak arvab, et koer tuleb ellu jätta. Minategelane Chen ei oma selles küsimuses ühest seisukohta.

Koer jäetaksegi ellu ja Jaak hakkab ta eest hoolitsema... Chen on ka jõudumööda abiks... vaid Lisa on endiselt tõrjuv...


Seosed
Minu andmetel igasugused seosed autori ülejäänud loominguga puuduvad.


Hinnang
«The People of Sand and Slag» on julm ja ajuti suisa vastik jutt, aga on samas ka väga hea jutt.

Hindes mul kahtlusi pole – tugev viis! Meeldib, et autor pole moraliseerima hakanud, vaid näitab kiretult teistsuguse aja teistmoodi inimeste elu ja arusaamu. Kuigi koeraomanikuna oli mul mõningaid lõike suhteliselt raske lugeda, mõistan ma aruka isikuna, et seesuguste inimeste jaoks võiksid sedasorti arutlused ja teod täiesti normaalsed olla. Eks ulmet ole alati ka sellepärast loetud, et saada osa mõnest senitundmatust kogemusest.

Jutt ilmus esmakordselt ajakirja «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» 2004. aasta veebruarinumbris. Kandideeris paarile auhinnale ja taasavaldati ka paaris aasta parimaid tekste koondavas antoloogias.

Käesoleva aasta algul ilmus aga kaks raamatut, kus see jutt sees on. Paolo Bacigalupi esikkogu «Pump Six and Other Stories», mis koondab praktiliselt kõik autori tekstid ning John Joseph Adamsi koostatud väärikas antoloogia «Wastelands: Stories of the Apocalypse».

Ilmselt pole kahtlust, et juttu «The People of Sand and Slag» võib juba väikestviisi moodsaks klassikaks pidada.


Viited

2 comments:

mrcostello said...

Ja oligi ühe tegelase nimi Jaak?! Põnev...

Tänud lingi eest võrku, äkki isegi loen muudest hobidest vabal hetkel.

Ulmeguru said...

Täitsa Jaak oli, kuigi rahvustest jutus ei räägitud.

Eks selleks neid linke pannaksegi, et äkki keegi veel loeb... :)