Christopher Stasheff «The Warlock in Spite of Himself»

Mõnikord läheb mu maitse ikka absoluutselt lahku lugeva enamuse maitsega. Loed ja imestad, et kellele see raamat ning veel enam imestad, et selline raamat on tõlgitud paljudesse keeltesse ja saanud hulga järgesid.

Christopher Stasheffi romaan «The Warlock in Spite of Himself» (1969) on just selline raamat! Romaan on tõesti populaarne, sest seda Stephen Hickmani kaanepildiga väljaannet on ikka tõesti palju avaldatud. Esmatrüki punase kaanepildi autoriks on aga Jack Gaughan.

Romaani on tõlgitud ka üsna mitmesse keelde... mul endalgi kodus näiteks kaks venekeelset väljaannet. Ja neid venekeelseid väljaandeid on rohkemgi... ka on romaan tõlgitud itaalia (kaanepilt: Don Maitz) ja tšehhi (kaanepilt: Zdeňka Boušková) keelde.

Sisu:
Romaan «The Warlock in Spite of Himself» pajatab loo kellestki Rod Gallowglassist, kes koos robotajuga maandub planeedil Gramarye. Planeedi on kunagi koloniseerinud romantilise meelelaadiga maalased, kes püüdsid planeedil siis üles ehitada miski pseudokeskaegse maailma. Aadlikud, lossid jne.

Rod Gallowglass (kes polegi planeedil päris juhuslikult) püüab koos imelise robotajuga (kes esineb suure musta ratsu kujul) toimuvast sotti saada. Eriti see neil ei õnnestu, sest Rod pole just eriline ajuhiiglane ning planeedil pole ka kõik nii nagu peaks.

Rod Gallowglass otsustab esineda kohaliku ülikuna, aga see ei õnnestu eriti, sest kõik peavad härra Rodi miskipärast maagiks...

Seosed:
See oli Christopher Stasheffi debüütteos ning ühtlasi ka esimene science fantasy sarjast, kus tegutseb Rod Gallowglass. Sarja kuulub kolmteist romaani ning «The Warlock in Spite of Himself» (1969) paigutub sarjas teiseks, sest 1983. aastal ilmus sarjale nö. avaromaan «Escape Velocity».

Kuna sari on populaarne, siis on Christopher Stasheff avaldanud ka kümme romaani Rod Gallowglassi poja Magnus d'Armandi juhtumustest ja neli romaani ülejäänud lastest. Lisaks veel mõned tekstid ajast, mis eelnes Rod Gallowglassi saabumisele.

Hinnang:
Algatuseks ma juba ütlesin, et mind paneb selle romaani menu imestama ning see on veel pehmelt öeldud. Ikka suisa arusaamatu on, et kuidas saab sedavõrd igerik romaan nii menukas olla!?

Minuarust on romaan igav ja praktiliselt naljavaene. Autor püüab küll igal võimalikul juhul lõõpida, aga tulemus on hale.

Vene tõlge «Чародей поневоле» teeb tulemuse veelgi haledamaks, aga kõike ei saa ka vene tõlke kaela ajada. Lehitsesin pisut originaali ning ega seegi sõnailuga hiilanud.

Kasutasin seda romaani uinutajana ning selle ülesande romaan ka täitis: neid öid oli vähe, kus viis lehekülge õnnestus vastu pidada.

Lingid:
* Christopher Stasheff's Gramarye
* Wikipedia: Christopher Stasheff
* Ulmekirjanduse BAAS: The Warlock in Spite of Himself
* Stumblebum Studios Archives: Punch-Drunk: The Author in Spite of Himself
* SFFWORLD.COM: The Warlock in Spite of Himself
* Science Fiction Inventions and Ideas: The Warlock in Spite of Himself
* Science Fiction Planets: Christopher Stasheff's Gramarye