Van Helsing (2004)

Filmist «Van Helsing» (2004) ajendas kirjutama tõsiasi, et seda näitas paar päeva tagasi riigitelevisioon. ETV ja ulme on muidugi omaette teema ning kahjuks on see teema sellise mädanenud juurvilja lehaga. Tõttöelda ei meenugi, et millal ETV mõnda asjalikku ja hästitehtud ulmefilmi näitas? Ikka vaid miski uuem rämps ja väga vanad fimid, mida siis pakutakse väja, kui iseäranis campi elamust.

Sisu:
On keski Van Helsing, kes siis miski ülemaailmse religioosse ja tehnokraatliku salaorganisatsiooni tiiva all tegeleb kõiksugu kurjamite hävitamisega. Kurjameid on palju ja Van Helsingil puudub mälu... tundub ka, et tehnoloogilised usuvennad kasutavad Van Helsingit pisut nagu ära. Filmi alguses tapab Van Helsing mister Hyde'i ning pärast «staabis» käimist tuleb tal sõita Transilvaaniasse Draculat tapma.

Seosed:
Film kubiseb vihjetest ja tsitaatidest vanematele koletisfilmidele. Dracula muidugi, aga ka Frankenstein, mister Hyde ning veel miskid libahundifilmid.

Algselt pidi see olema filmi «Bram Stoker's Dracula» (1992) järg ning Van Helsingit pidi mängima Anthony Hopkins. Tosina aastaga ei jäänud algideest kuigi palju järgi.

Bram Stokeri romaanis oli Van Helsingi eesnimi Abraham... filmis «Van Helsing» (2004) sai eesnimeks aga hoopis Gabriel. Ei teagi, et kas taheti sellega teha vahe sisse teiste Van Helsingitega... või oli seda vaja hoopis kristlike allusioonide süvendamiseks. Filmis püütakse vedada võrdusmärki peaingel Gabrieli ja kollikütt Van Helsingi vahele.

Samal teemal on vähemasti ka üks koomiks ning filmile on tehtud animeeritud eelugu «Van Helsing: The London Assignment» (2004).

Hinnang:
Tegu tõesti halva filmiga ning isegi minusugune sopafilmide sõber raatsis selle peale vaid tooriku raha kulutada. Pealegi olid odava Balti DVD subtiitrid väga viletsad... isegi kohalikus masendavas taustsüsteemis.

Filmi suurimaks puuduseks on liialdamine arvutigraafika ja eriefektidega ning kohutavalt halb näitlejatöö. Olen neidsamu näitlejaid ka teistes filmides näinud ning võrdlusmomendina tuleb nentida, et viga oli kas filmi lavastajas (kes ei suutnud näitlejaid mängima panna) või käsikirjas (mis ei inspireerinud). Filmi muusika on samuti kohutav... eriti see kitarri meenutav plõgin, mis tuletab meelde kunagise bändi Jam & Spoon. Üllatav, aga see muusika on saanud isegi auhinna.

Filmi peamiseks puuduseks on aga olematu sisu. Kultusfilme võib ju tsiteerida, aga midagi võiks ka omaltpoolt juurde panna. See midagi, mis pandi, see on enam kui olematu. Lõpphinnang: banaalsuste kogum, mida vaid väga väärastunud meel lahedaks campiks suudab pidada. Keegi ei pea ju campiks filme «The Mummy» (1999) ja «The Mummy Returns» (2001).

Lingid:
* Official US website
* Official UK website
* IMDB: Van Helsing
* Wikipedia: Van Helsing
* Rotten Tomatoes: Van Helsing
* Killer Movies: Van Helsing
* CULT Cinema / Культовое Кино: Van Helsing / Ван Хельсинг
* Combustible Celluloid: Van Helsing
* Christianity Today Movies: Van Helsing
* PopMatters: Van Helsing
* Qwipster's Movie Reviews: Van Helsing
* Moria: Van Helsing
* From The Balcony: Van Helsing
* They're coming to get you, Barbara!: Van Helsing
* Beyond Hollywood: Van Helsing
* Christian Spotlight on the Movies: Van Helsing
* Living Corpse: Van Helsing
* The Sci-Fi Movie Page: Van Helsing
* VanHelsingFan.com
* A Van Helsing's Vlad Dracula Fansite

Zero Gravity Toilet

Äsjamöödunud jõulud olid paljude jaoks ilmselt taas miskid söömapühad. Rohke söömine põhjustab ka rohket tualetikülastust... Ah, et mis sel on pistmist ulmega? Tegelikult polegi, aga filmi «2001: A Space Odyssey» (1968) näinutele ehk meenub tualeti külastamine kaaluta olekus. Filmis näidati korraks ka sedasorti tualeti kasutamise juhendit. Ei viitsinud pausile panna ning zoomima hakata. Õnneks on head ja usinad isikud seda teinud ning instruktsioonid wõrku riputanud:

ZERO GRAVITY TOILET

PASSENGERS ARE ADVISED TO READ INSTRUCTIONS BEFORE USE


1. The toilet is of the standard zero-gravity type. Depending on requirements, System A and/or System B can be used, details of which are clearly marked in the toilet compartment. When operating System A, depress lever and a plastic dalkron eliminator will be dispensed through the slot immediately underneath. When you have fastened the adhesive lip, attach connection marked by the large "X" outlet hose. Twist the silver coloured ring one inch below the connection point until you feel it lock.

2. The toilet is now ready for use. The Sonovac cleanser is activated by the small switch on the lip. When securing, twist the ring back to its initial-condition, so that the two orange line meet. Disconnect. Place the dalkron eliminator in the vacuum receptacle to the rear. Activate by pressing the blue button.

3. The controls for System B are located on te opposite wall. The red release switch places the uroliminator into position; it can be adjusted manually up or down by pressing the blue manual release button. The opening is self adjusting. To secure after use, press the green button which simultaneously activates the evaporator and returns the uroliminator to its storage position.

4. You may leave the lavatory if the green exit light is on over the door. If the red light is illuminated, one of the lavatory facilities is not properly secured. Press the "Stewardess" call button on the right of the door. She will secure all facilities from her controll panel outside. When gren exit light goes on you may open the door and leave. Please close the door behind you.

5. To use the Sonoshower, first undress and place all your clothes in the clothes rack. Put on the velcro slippers located in the cabinet immediately below. Enter the shower. On the control panel to your upper right upon entering you will see a "Shower seal" button. Press to activate. A green light will then be illuminated immediately below. On the intensity knob select the desired setting. Now depress the Sonovac activation lever. Bathe normally.

6. The Sonovac will automatically go off after three minutes unless you activate the "Manual off" over-ride switch by flipping it up. When you are ready to leave, press the blue "Shower seal" release button. The door will open and you may leave. Please remove the velcro slippers and place them in their container.

7. If the red light above this panel is on, the toilet is in use. When the green light is illuminated you may enter. However, you must carefully follow all instructions when using the facilities duting coasting (Zero G) flight. Inside there are three facilities: (1) the Sonowasher, (2) the Sonoshower, (3) the toilet. All three are designed to be used under weightless conditions. Please observe the sequence of operations for each individual facility.

8. Two modes for Sonowashing your face and hands are available, the "moist-towel" mode and the "Sonovac" ultrasonic cleaner mode. You may select either mode by moving the appropriate lever to the "Activate" position.

If you choose the "moist-towel" mode, depress the indicated yellow button and withdraw item. When you have finished, discard the towel in the vacuum dispenser, holding the indicated lever in the "active" position until the green light goes on...showing that the rollers have passed the towel completely into the dispenser. If you desire an additional towel, press the yellow button and repeat the cycle.

9. If you prefer the "Sonovac" ultrasonic cleaning mode, press the indicated blue button. When the twin panels open, pull forward by rings A & B. For cleaning the hands, use in this position. Set the timer to positions 10, 20, 30 or 40...indicative of the number of seconds required. The knob to the left, just below the blue light, has three settings, low, medium or high. For normal use, the medium setting is suggested.

10. After these settings have been made, you can activate the device by switching to the "ON" position the clearly marked red switch. If during the washing operation, you wish to change the settings, place the "manual off" over-ride switch in the "OFF" position. you may now make the change and repeat the cycle.

Lingid:
* Zero Gravity Toilet

Chris Roberson «O One»

Mõne tekstiga lihtsalt on nii, et loed seetõttu, et satub lühikese aja jooksul liialt sageli näppu. Chris Robersoni jutuga «O One» (2003) just nii läkski. Kui tekst ikka paari nädala jooksul paar korda ette juhtub, siis vaieldamatult paned tähele ... ja võibolla isegi loed.

Jutt ilmus esmakordselt 2003. aastal antoloogias «Live Without a Net». Raamatu koostas Lou Anders. Seda antoloogiat peetakse vist üsna õnnestunud saavutuseks, sest kriitika pani tähele ja mitmed jutud on leidnud oma koha aasta parimate juttude koondantoloogiates ning paljud lood on tõlgitud ka võõrkeeltesse.

Cris Robersoni jutt valikantoloogiatesse ei jõudnud, küll aga on see tõlgitud itaalia, poola ja vene keelde. Itaalia keeles ilmus jutt 2005. aastal ajakirja «Robot» 47. numbris ja pealkirjaga «Uno zero».

Poola oma siis ajakirja «Nowa Fantastyka» 2005. aasta üheksandas ehk septembrinumbris ja venekeelne siis ajakirja «Jesli» 2005. aasta kümnendas numbris. Poola tõlge kandis pealkirja «Zero jeden» ja vene oma «О, единственный!». Poola ja vene tõlked on mul endalgi olemas. Kõrvalreas siisnende ajakirjade kaanepildid ja Vladimir Ovtšinnikovi illustratsioon vene ajakirjast.

Sisu:
Lühiloo tegevus toimub alternatiivajaloolises maailmas, kus keiserlik Hiina valitseb planeeti Maa. Tegevusajaks 1924. aasta.

Jutu peategelaseks on õukonna ülemarvutaja Cui, kelle alluvuses töötavad sajad abakustel arvutajad. Ühel päeval saabub õukonda aga inglane Proctor Napier aurujõul töötava mehhanismiga, mida ta nimetab Analüütiliseks Masinaks. Cui pannaksegi masinaga võidu arvutama, et kumb on kiirem ja täpsem. Kui masin võidab, siis võivad arvutajad tööst ilma jääda...

Seosed:
Tekst kuulub nn. «Celestial Empire» sarja, kus ainus võim Maal on keiserlik Hiina. Ajaloo hargnemispunktiks on 1424. aasta.

Praeguseks on ilmunud kolm juttu ja lühiromaan ning neid seob vaid ühine taust. Igasugune muu seos sarja tekstide vahel puudub. Autor on öelnud, et kavatseb jutud kunagi välja anda ühtede kaante vahel ning selle kollaažromaani oletuslik pealkiri on «Celestial Empire: Fire Star».

Juba on väljahõigatud veel ühe jutu ja romaani ilmumine ning autoril on samasse maailma planeeritud ka lasteromaanide triloogia.

Hinnang:
Tegu on autori esimese müüdud tekstiga, ehk siis professionaalse debüüdiga.

Pole ju paha!

Lühilugu sai parima alternatiivajaloolise jutuna Sidewise-auhinna ning oli World Fantasy auhinna finalist. Ma ei taha öelda, et jutt oleks halb, aga auhinnad mõjuvad küll pisut avansina. Noh, et algaja autor ja intrigeeris jne.

Ega ma ei oskagi täpselt öelda, et mis selles jutus valesti on... kui üldse on..? Tõsiasi aga see on, et mind see jutt lugedes küll jäägitult ei haaranud. Ei vene tõlkes, ei originaalis.

Lingid:

• ChrisRoberson.net
• Roberson's Interminable Ramble
• Jutt «O One» wõrgus
• Jutu tõlge «О, единственный!» wõrgus
• Jutu tõlge «О, единственный!» wõrgus
• FantLab: Крис Роберсон «О, единственный!»
• Ulmekirjanduse BAAS: O One

Another scene Stanley Kubrick deleted from «2001»

Film «2001: A Space Odyssey» (1968) on poppkultuuri ikka sedavõrd sügava jälje jätnud, et isegi pilapiltnikud võivad seda tsiteerida.

Näiteks siis David Farley igapäevane (Doctor Fun) pilapilt 12. oktoobrist 1994. Pildi koos teiste omataolistega leiab siit.



Lingid:
* The Doctor Fun Archive

2001: A Space Odyssey (1968)

Mõtlesin kaua, et milline teos võiks olla sobilik olemaks Ulmeseoste blogi esimene? Appi tuli tore juhus, mis viis asjad õigele rajale. Pärnus, isa sünnipäeval käies, sai ostetud mitu DVD-d ning antud postitusele nime andnud film oli ka nende seas. Põhilisem on aga siiski see, et «2001: A Space Odyssey» (1968) on minu jaoks ulmefilmi sünonüüm... et kui mõtled ulmefilm, siis tuleb kohe see Stanley Kubricku tehtu meelde.

Sisu:
Kirjutada filmi «2001: A Space Odyssey» (1968) sisust... see on üks suhteliselt jabur ja tänamatu ettevõtmine. Ilmselt on filmi kõik näinud. Samas tean vähemasti kahte ulmehuvilist, kes seda näinud pole. Järsku on neid veelgi rohkem..?

Inimkonda on kogu teadaoleva aja mõjutanud võõrtsivilisatsiooni artefaktid, nö. mustad monoliidid. Võikski öelda, et monoliidid on inimkonna arengu verstapostid. Film keskendub kolme artefaktiga seonduvale ning avab osaliselt ka nende mõjul toimunut. Nagu heale filosoofilisele filmile kombeks, ületab kerkivate küsimuste arv saadavate vastuste oma...

Seosed:
Filmi käsikiri põhineb Arthur C. Clarke'i juttudel ning iseäranis lühijutul «The Sentinel» (1951). See monoliidi idee pärineb just sellest viimatimainitud jutust. Filmistsenaariumi alusel kirjutas Arthur C. Clarke romaani, mis ilmus paar kuud pärast esilinastust. Romaan sai ka kolm järge.

Hinnang:
Filmi tähtsust järgnevatele ulmefilmidele ja filmikunstile üldiselt on ilmvõimatu alahinnata. Isiklikult pean seda ulmefilmi kvintessentsiks. See, kas film meeldib, see on juba kolmandajärguline küsimus, sest isegi aastakümneid hiljem on film veel eeskujuks.

Igal populaarsel ja ilmutuslikul taiesel on alati ka kriitikuid ja vaenajaid. Filmi on peetud lubamatult venivaks ja uimaseks (Isaac Asimov) ning on peetud ka liialt segaseks (eriti seda lõpus olevat nö. narkotrippi). Positiivse poole pealt tuleks ära märkida eelkõige kliinilist realismi kosmose ja tehnika kujutamisel. Eks oma osa ole selles ka NASAl, kes oli filmi ainus finantseerija. Ja muidugi vapustav muusika! Kunstiteose väärtuse üheks mõõdupuuks võib pidada ka mõju muudele eluvaldkondadele. Ja tõesti, viiteid sellele filmile kohtab kõikvõimalikes ja -võimatutes kohtades. Väheoluline pole ka fakt, et Arthur C. Clarke'i absoluutne tuntus ulmevälistes ringkondades põhineb just sellel filmil.

Lingid:
* Official Warner Brothers site
* IMDB: 2001: A Space Odyssey
* Wikipedia: 2001: A Space Odyssey
* The Greatest Films: 2001: A Space Odyssey
* Underman's 2001
* 2001: A Space Odyssey Internet Resource Archive
* 2001: A Space Odyssey (A Shrine)

Alguse asi

Kusagilt tuleb ju alustada...

Käesoleva blogi loomise üks peamisi eesmärke oli, et saaks miski selguse ulmesarjades. Loetud on arutul hulgal ning on ka miskeid failijuppe siin ja seal. Kuna mitmed äpardused kõvakettaga on mind ettevaatlikuks teinud, siis mõtlesingi, et arukas oleks asjad kuhugi wõrku üles panna. Siit oli juba üks samm blogini ning alguses pidigi sellest saama vaid ulmesarjade blogi. Kui olin tõsisemalt järele mõelnud, siis leidsin, et sarjablogi üksi oleks natuke piirav ning nii tekkiski mõte teha ulmeseoste blogi.

Käesolevas blogis kirjutaks ma siis ulmesarjadest ning pole olululine, et kas tegu on ühe autori sarja või ühismaailmaga. Samuti kajastaks siin blogis seoseid, mis tekivad, kui üks teos saab kehastuse mõnes muus meediavormis, ehk siis jutust koomiks, koomiksist film, filmist romaan, jne.

Oma põhiblogis Mitte ainult ulmest ... kirjutan ma ulmest samuti edasi, aga ainult sellisest, mis siia seosteblogisse ei mahu.