Kristjan Sander «Õhtu rannal»

Mu õde rääkis mulle kunagi, mingist ägedast loetud jutust ja Ulmekirjanduse BAASi abil tuvastasin ma, et see pidi seesama jutt olema...


Sisu
Loo sisu on intrigeeriv ja samas lihtne: mingid tegelased on paaneelmaja katusel lõksus, sest on toimunud mingi katastroof ja veetase on kõvasti tõusnud. Sügav vesi loksub ka ümber sellesama paneelmaja.

Autor annab küll mõista, et kusagil mägedes võibolla läheb elu vanamoodi edasi, aga mitte lauskmaal ja rannikualadel. Mis juhtus, see saab jutu kulgedes küll pisitasa selgemaks, aga täit tõde me teada ei saa, sest seda ei tea ka jutu tegelased. Lugeja saab aga meeleoluka pildi tegelaste ellujäämispüüdlustest ja sellega seonduvatest mitte eriti humaansetest seikadest.

Seosed
Kuna mul tükk aega almanahhi «Täheaeg» seda köidet polnud, siis sain ma juttu lugeda alles nüüd, kui see ilmus Kristjan Sanderi autorikogus.


Hinnang
Nagu juba mainitud, on tekst meeleolukas... ka on seda lugedes tunda, et autor on küps kirjanik, kes valdab sõna ja süžeekerimisoskust enam kui vabalt. Kuni jutu lõpuni olin ma veendunud, et siit tuleb maksimumhinne, aga tuleb hoopis väga nõrk neli, sest lõpp on pettumus. Õigem oleks vast öelda, et lõpu puudumine valmistab suure pettumuse. Jah, mõistusega saan ma aru, et ka nii võib, aga emotsionaalselt pole ma pakutuga rahul, sest autor läks taaskord kergema vastupanu teed. Ja seda ütlen mina, kes ma üldiselt olen napimate kirjanduslike vormide austaja...


Viited

• Vikipeedia: Kristjan Sander
• Ulmekirjanduse BAAS: Õhtu rannal

Maria Galina «Сержант Ее Величества»

Vaatasin taaskord selle uue Holmesi-sarja kordusi ning millegipärast sattus näppu Maria Galina jutt Tema Majesteedi seersandist.


Sisu
Teksti sisu keerleb Arthur Conan Doyle isiku ümber. Tuntud kirjanik, sõjaväearst ja spiritist ning jutu põhiline raskus on just sel viimatimainitud tegevusel. Jutt koosneb dateeritud lõikudest, mis haaravad ajavahemiku 24. aprill 1900 – 10. november 1918, ehk siis Buuri sõjast kuni esimese ilmasõja lõpuni.

Lugu esitatakse kuues pildis, mille kaudu avatakse Arthur Conan Doyle spiritistliku tegevuse pöördepunkte: spiritismihuvilisest sõjaväearstist meheni, kes toob maailmale rahu. Sest surma ju pole!

Seosed
«Сержант Ее Величества» ilmus esmakordselt müstilise ulme antoloogias «Новые легенды - 2» (2005) ning hiljem on see leidnud taastrükkimist autorikogudes «Берег ночью» (2007) ja «Красные волки, красные гуси» (2010).

Jutu peategelane on Arthur Conan Doyle, kuid tegelaste hulgas on ka Rudyard Kipling... tõsi, vaid eesnimega. Osa tegevust toimub neis paigus, kus Sherlock Holmes ajas taga ühte kuulsat musta koera ning eks seoseid ole teisigi.


Hinnang
Tunnistan ausalt, et ma pole väga põhjalikult uurinud, et kas Arthur Conan Doyle oli spiritismist huvitatud ka varem, või sai see huvi algtõuke poja, venna ja kahe nõo surmast esimeses ilmasõjas. Mul on siiski jäänud mulje, et päris tühja koha peale see huvi ei tekkinud.

Tunnistan ka, et ma ei ole üldse spiritismi või muu taolise mumbo-jumbo austaja, aga kirjanduses ei eksisteeri minu jaoks tabuteemasid või -ideid... kui autor tahab ja suudab, siis andku minna!

Jutt on pisut hüplik ja pisut ka sogane, vähemasti minu jaoks, aga eks teema ole ka vastav. Samas, Maria Galina kirjanduslik võimekus ja töö valitud materjaliga on tekitanud olukorra, et see jutt kerib juba kolmandat päeva mu peas ringiratast. Ehk on sellest arvustusest abi ning ma saan lahti teatavast painavast meeleolust?


Viited

• Lib.ru/Фантастика: Галина Мария: Тексты и фрагменты
• Википедия: Галина, Мария Семёновна
• ЖЖ: Maria Galina's Journal
• Архив фантастики: Мария Семеновна Галина
• Новая литературная карта России: Мария Галина
• FantLab.ru: Мария Галина «Сержант Ее Величества»
• Ulmekirjanduse BAAS: Seržant Jejo Velitšestva

Kristjan Sander «Kolmevalitsus»

Käesolev tekst peaks andma märku, et ma olen alustanud Kristjan Sanderi jutukogu «Õhtu rannal» lugemise ja arvustamisega.

Sisu
On maailm, kus inimkonna üldiseks hüvanguks on igast isikust kolm saanud... et kuidagi optimaalsem ja jätkusuutlikum...


Seosed
Pealkiri «Kolmevalitsus» annab üsna hästi edasi jutu mõtet, kuid miskipärast kahtlustan ma selles ka teatavat torget nende n-ö toredate inimeste suunal, kes ikka ja mõnuga seletavad, kuidas nende kõige kohutavam lugemiselamus oli miski hiinlase romaan «Kolmevalitsus».


Hinnang
Jutt on hea ja mulle meeldis... kohe päris lõpuni meeldis, aga lõpus endas ma pisut pettusin. Autor mõtles välja intrigeeriva (ja üsna originaalse) maailma, käivitas ka sündmused ja siis üsna kohe ka lõpetas. Lõpp ei ole ju otseselt halb, aga eelnevat arvesse võttes mannetu. Otsekui ei oleks osanud autor enam midagi edasi teha ja siis sõlmis kiirelt ja üsna banaalselt otsad kokku. Sellest siis neli.


Viited

• Vikipeedia: Kristjan Sander
• Ulmekirjanduse BAAS: Kolmevalitsus

Hea lask

Käesoleval kuul, täpsemalt 4. oktoobril möödus 55 aastat esimese Sputniku stardist.

Kahe kuu pärast, täpsemalt 4. jaanuaril 1958 see tehiskaaslane küll lahkus orbiidilt n-ö parematele jahimaadele, aga see pole enam oluline. Käesoleva postituse seisukohalt on oluline pigem, et ulmeajakirja «Imaginative Tales» 1958. aasta mainumbris ilmus ülalolev pilapilt. Pildi autorit ma kahjuks ei tea, sest ajakirjas polnud teda märgitud ning kui mõni laineline joon pilapildil ongi kunstniku signatuur, siis mina seda tuvastada ei suuda.


Viited

• Википедия: Спутник-1

Eesti ulme bibliograafia

Võiks ju alustada sõnadega, et kaua tehtud kaunike, aga see poleks vist päris täpne?

Selline algus sobiks siis, kui kõik oleks valmis ja lõpetatud ja kriips all. Esialgu on valmis ainult skelett, kuhu tuleb hakata liha peale kandma.


Viited

• Eesti ulme bibliograafia

Hans Laansalu «Preparaat XZ»

Esimest ja ainumast korda kuulsin ma seda kuuldemängu millalgi 80ndatel... olin maal vanaema juures, oli sügis, me võtsime põllul kartuleid ja puuoksa küljes kõlkus transistorraadio Selga. Nüüd siis teist korda...

Sisu
Loo peategelaseks on idealistlik teadlane, kes leiutab aine, mis lahustab kõike.


Seosed
Kuuldemäng on salvestatud 1977. aastal ning minu andmetel ei ole selle tekst kunagi paberil ilmunud.


Hinnang
Sisu on üsna kohutav: naiivne teadlane, merkantiilne teadlane ning naine nende vahel. Rääkimata roiskuva kapitalismi kriitikast. Näitlejad teevad oma tööd korralikult ja kuulata kannatas. Kuid kuidagi nõrk oli see kõik... äh, kuulake ise, kui huvi on...


Viited

• ERR: Digihoidla: KUULDEMÄNG: Hans Laansalu «Preparaat XZ»
• Vikipeedia: Erik Tohvri
• IMDB: Hans Laansalu

Septembris oli taas hiirekuu

Ma tean küll, et minult oodatakse juba pool kuud ühte postitust ja tänasest ka vist teist, aga mina teen need mõlemad ehk alles homme...

Tahaks lihtsalt ära märkida, et sel kuul ilmus taaskord ka ulmeajakiri «Algernon». Pole vist ilus kritiseerida väljaannet, kus ka ise end teinekord ilmutad, aga mulle jääb tõesti arusaamtuks, et kuidas ei suudeta isegi kord kvartalis ajakirja ilmutada – suvel jäi ju üks number ilmumata. Ka jääb arusaamatuks, et kuidas ei suudeta poole aasta jooksul mitte ühtegi juttu ajakirja leida, eriti olukorras, kus toimetusse kuulub (või selle lähiorbiidil) tiirleb kolm kirjanikku? Kui ühtegi tasemel teksti ei laekunud, siis kirjutanud ise... või tõlkinud midagi..?


Viited

• Ulmeajakiri «Algernon», september 2012