Ajakiri «Mir fantastiki» on just selline moodsama põlvkonna ulmeajakiri, kus ulmetekste endid polegi (või siis on vaid üks jutt numbri peale), aga kogu ilusa ja värvilise ja reeglina tüseda ajakirjanumbri täidavad intervjuud ja artiklid ulmefilmidest, -mängudest, -kunstist, -koomiksitest ja -kirjandusest. Pean selliseid väljaandeid moodsa ja (praktiliselt) mittelugeva ajastu üliehedaks sümboliks.
Lühijutu sisuks on kahe konkureeriva ametkonna töötajate vaidlus ühe surija hinge asjus. Eks juuresolevatelt illustratsioonidelt ole juba näha, et mis ametkonnad ja millised töötajad.
Seosed
Minu andmetel pole see jutt ühegi Svjatoslav Loginovi sarja osa.
Arukas inimene sai ilmselt juba mu teksti alguses aru, et eriliseks elamuseks ma seda juttu ei pea ning pisut vähemarukas näeb seda vähemasti hindest...
Hinne on üsna aritmeetiline: banaalne ja nõme lugu, hea keelekasutus ja kirjeldused, leidlik puänt. Emotsionaalselt ütleks, et ei lähe mulle see temaatika korda... vähemasti sellise ateistlik-skemaatilise humoreskina... ei läinud ka konkreetselt see jutt. Madalamast hindest päästab vaid Svjatoslav Loginovi meisterlikkus, mis on võimaldanud isegi taolise mõttetu jutujubina (ajuti suisa mõnuga) loetavalt kirja panna.
Viited
No comments:
Post a Comment