KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



11.4.10

Звездный инспектор (1980)

Märkasin eile öösel seda juhuslikult miski Vene telekanalil ning mõtlesin vaadata.


Ma olin seda filmi kolm aastakümmet tagasi kinos näinud ja omaaegsed muljed olid sellised, et ma isegi ei vaevunud otsima, et kas seda filmi tänapäeval ka kusagilt tõmmata saab... ostmisest rääkimata. Aga kui telekas näidati...


Sisu
Tundmatu kosmoselaev ründab Rahvusvahelise kosmoseinspektsiooni baasi ja hävitab selle. Laeva tüüp viitab ühele kapitalistlikule firmale, kus seost rünnakuga küll eitatakse, aga väidetakse, et üks selline laev koos teadlastega jäi neil kosmoses kadunuks.


Eks targad tulevikuinimesed koos veel targemate masinatega arvutavad välja, et millisest tähesüsteemist antud laev startis ning kõikvõimalikke kaitsevälju omav patrull-laev «Vaigatš» lendab asja uurima.


Seosed
Üldiselt seoseid ei ole, aga nüüdsel ajal vaadates oli näha, et visuaalset poolt on omajagu mõjutanud telesari «Star Trek».


Tegelikult oli «laenamist» muidugi rohkem, aga laenud sarjast «Star Trek» olid kõige silmakriipivamad.


Hinnang
Film on tõeliselt abitu käkk ning siin pole võimalik (ega pole ka tahtmist) teha mingit hinnaalandust mitte ühelgi põhjusel. Dialoogid on täiesti sisutühjad ja absoluutselt pingevabad. Ulmelised «ideed» on jaburad ja tegelikult saab neid ideedeks vaid väga suurte mööndustega nimetada jne.


Kuigi vormilt on tegu ulmefilmiga, on «Звездный инспектор» pigem siiski propagandistlik kapitalisliku (loe: lääne) ühiskonna kriitika. Ülalolev kaader Maailmanõukogu (või kuidas seda nimetati) tegelastest oleks otsekui miskist poliitilisest põnevusfilmist pärit, vaid tähistaevas taustal viitab ulmele.


«Звездный инспектор» (1980) laguneb laias laastus neljaks osiseks: väga kehvad kosmoselahingud, nämmutavad dialoogid patrull-laeva vilkuvate ekraanide taustal, nämmutavad dialoogid võõral planeedil asuval kapitalistide uurimisjaamas, mõttetu visuaalne kosmiline värvimäng kitšilike süntesaatorihelide saatel. See viimane osa on isegi mõneti nauditav, aga olemuselt ebavajalik ja seetõttu veel eriti häiriv. Tunnistan, et film oli sedavõrd igav, et ma jäin eile öösel teleka ette magama... nähtud pooltund oli aga täpselt selline nagu ma mäletasin.


On mõned tuntud nimed, aga ulmefilmide huvilisele ütleb neist midagi ehk vaid näitleja Vladimir Ivašovi oma. Lavastajad Mark Kovaljov ja Vladimir Polin on tundmatud suurused ja täheinspektori-film oli minuteada nende ainus pongestus ulmevallas. Käsikirja autoriteks on seesama Kovaljov ja keegi Vladimir Smirnov, pluss veel Nõukogude filmikunsti trikivõtete äss Boriss Travkin. Enamjaolt siis juhuslikud tegelased, kes otsustasid õhinal ulmefilmiga kätt proovida. Õnneks nad vaid üks kord proovisid...



Panin siia näidiseks ühe klipi sinutorust, mis peaks hästi aimu andma, et film on nii halb, et ei kõlba ka jaburusena vaadata. Isegi venelased, kes iga viimsetki nõukaaegset filmi kiidavad, tunnevad antud filmi puhul piinlikkust ja nimetavad seda reeglina üheks kõige kehvemaks Nõukogude ulmefilmiks.


Viited

1 comment:

offf said...

Nojah. Mulle piisas sellest ühest ekraanilasust. Kui ikka tegelane laseb ringi kostüümis kus perse peal on suur stiliseeritud liblikas siis...