Sisu
Filmi alguses kohtub vaataja kuue noore inimesega: noorpaar Astrid ja Adjie, viimatimainitu õde Ladya ning nende sõbrad Alam, Jimi ja Eko. Tundub, et nii Alam kui ka Jimi on Ladyast sisse võetud ning Eko on lihtsalt selline seltskonna kloun.
Adjie ja Ladya (ülemisel pildil) on õde-venda, kelle vahel on pärast vanemate surma üsna pingelised suhted, aga nagu paljud asjad selles filmis, nii jääb ka see teema üsna lahtiseks.
Igatahes asub see kuuene seltskond teele... teel oleks nad äärepealt alla ajanud ühe tütarlapse... võtavad tütarlapse autosse ja viivad ta koju... tüdruku kodu on uhke ja vanaaegne häärber, kus ta elab koos ema ja kahe vennaga...
Kui tüdruku käitumist võis veel enamvähem normaalseks pidada, siis ta ema Dara ilmumine tekitas kohe teatavat ärevust... osa seltskonnast tahtiski kohe lahkuda, aga Ekole meeldis päästetud tüdruk Maya ning Dara käis ka peale, et ta tahab tänutäheks kerge eine pakkuda.
Noorpaar ja nende sõbrad ei oskagi kuidagi tänulikule emale ei öelda ning varsti ongi aeg lauda istuda...
Seosed
Film on samade tegijate lühifilmi «Dara» (2007) edasiarendus. Ma pole seda lühifilmi küll näinud, aga kaudinfo põhjal sain aru, et tegu oleks justkui remake'iga.
Kusagilt hakkas ka silma, et on plaanis teha ka Darast eraldi film, aga sain aru, et selle toimumisaeg pole veel päris selge, et kas siis eellugu või...
Hinnang
Film kogus vaikselt tuure ning läks üha huvitavamaks ja õõvasemaks ning kui ekraanile ilmus Dara, siis oli juba täitsa hea. Aga siis söödi ning külalised jäid magama ning edasi hakkas tüütu ja ülepingutatud hakkimine. Mõnusalt alanud film muutus kohemaid totruseks...
Mõnusa hakkimise vastu pole mul midagi, aga kui ohvrid käituvad lollilt ning ellujäämisinstinkti asemel on neil vaid oskus melodramaatiliselt kisada, siis saan ma vaatajana vihaseks. Olgu, võibolla Kagu-Aasias on tõesti kombeks, et kui kurilane sinu ja sõbrad kinni seob ning laoruumi luku taha paneb... et siis sa lihtsalt nutad ja vähkred maas, selle asemel, et püüda sõbrast saatusekaaslasel köidikuid lahti siduda... võibolla on sealmail tõesti selline temperament... aga üldiselt ma ei usu seda...
Ma saan aru, et õudusfilm, aga sedavõrd lollisti käituvad tegelased ei tohiks isegi viis minutit elus püsida. Ainukesed reaalse eluhimuga tegelased olid õde-venda Ladya ja Adjie.
Kui jätta kõrvale filmi teise poole lauslollus, siis esimese poole headusele lisaks saab positiivselt ära märkida eelkõige Dara (võrratu Shareefa Daanish) ning vähemal määral ka ka teised pahalased ja õde-venda. Kõigest sellest on siiski vähe, et filmile kolmest rohkem hindeks panna.
Kimo Stamboel ja Timo Tjahjanto, kes rahvusvaheliselt on ehk tuntumad kui Mo Brothers, pole kindlasti mingid sodikäpad, aga nähtud filmi ei suuda ma kuidagi ka heaks filmiks pidada. Ajuti oli isegi naljakas, aga nali oli umbes nagu Eesti filmis, et kus huumor peaks varjama filmi abitust või haledust. Võimalik, et põhjus on hoopis kultuurikonfliktis või minu vaimses piiaratuses, aga siiski kolm.
Viited
No comments:
Post a Comment