Robert Reed on selline autor, kel minu arvamuse kohaselt tulevad kõige paremini välja enam-vähem sirgjoonelised seikluslood... kui mees midagi tõsisemat kirjutama hakkab, siis läheb kohemaid parajaks punnitamiseks.
Sisu:
Jutustuse «Hero» tegevus toimub tulevikus ning minategelaseks on telelavastaja, kelle ampluaaks näikse olevat miskite heroiliste dokumentaalseikluste filmimine. On isegi juhtunud, et lavastaja on jäädvustanud kangelase surma.
Järjekordne kangelane, kes antud lavastaja kaudu teleekraanile pürib, on keegi Rodney. Tõsi, esialgu tüüp ei püri kuhugi, sest ta alles lapib oma eelmises seikluses viga saanud keha. Läbirääkimisi peab tema esindaja, kelleks on üks ülimalt dünaamiline blondiin.
Rodney tahab minna Saturni n-ö Lõunatsooni, kus elavad doradod. Doradod on mingid hiiglaslikud elukad, kel tiibade siruulatus kuhugi kilomeetri kanti ning kes põhiliselt toituvad miskitest energipilvedest.
Rodneyl on tahtmine seigelda, lavastajal on tahtmine teha üks võimas film ning blondiin viib mehed ja nende tahtmised kokku rahastajatega. Rahastajad leitakse ja minnaksegi Saturnile filmima, aga asjad pole päris nii nagu neid näidata tahetakse...
Seosed:
Tegu on täiesti iseseisva teosega.
Hinnang:
Tõttöelda hämmastab mind, et see jutustus polegi leidnud taastrükkimist mõnes aasta parimate tekstide kogus või mõnes teemaantoloogias. Minuarust on see lugu seda märksa rohkem väärt, kui paljud Robert Reedi juba mitut kordustrükki näinud jutud. Ka tõlgetest on mulle teada vaid ülioperatiivne vene tõlge ajakirjas «Jesli».
Aga olgu, minu jaoks on oluline vaid see, mida arvan mina! Ja arvan ma sellest jutustusest hästi. Meeldisid tegelased, meeldisid vägagi elavaks kirjutatud tegevuspaigad ja elukad ning iseäranis meeldis moraaliga puänt.
Aga see, kuidas Dominic Harman kujutas doradot ajakirja «Asimov's Science Fiction» 2001. aasta mainumbri kaanel... see polnud minu jaoks veenev... mul tekkis lugedes küll hoopis teistsugune nägemus...
Lingid:
No comments:
Post a Comment