Mõnikord filmiblogijad kirjutavad ja näitavad pilte oma filmikogudest. Noh, et kenasti riiulitel jne.
Minul pole sellist tahtmist esialgu tekkinud, sest elutoas on remont ikka veel tegemata ning seega on ka seinad riiulitega katmata (erinevalt kabinetist ja magamistoast, kus kogu vaba seinapinda katavad raamaturiiulid) ning seetõttu on DVD-d kas teleka all klaaskapis, sahtlites või pappkarpides... lisaks veel paar-kolm permanentset hunnikut. Pole ju midagi pildiliselt presenteerida..?
Kuna filmid on toas mitmes kohas laiali, siis tekib hunnikute, riiulite ja karbisisude sorteerimisel ajuti suisa üllatusi.Nii näiteks avastasin üleeile öösel ühest kingakarbist miski vanema eepilise anime ja vene ulmefilmi «Планета бурь» (1962) DVD-d. Olin seda filmi lapsest saati tahtnud näha... ja nüüd siis selline leid..!
Sisu:
Lendavad kolm Nõukogude Liidu kosmoselaeva Veenusele. Kolm seetõttu, et siis saavad üksteist julgestada. Kahjuks ilus idee ei tööta, sest Veenuse ligidal saab üks laev kosmilise prahiga pihta ja hävib. Abi on küll tulekul, aga nõukogude kosmonaudid ei raatsi mitu kuud orbiidil oodata ning hakkavad juurdlema, et kuidas saaks minna kohe Veenust uurima. Õnneks on neil kaasas ka üks lääneriigi teadlane, kes oma suura ja mõtleva roboti abiga pakub välja optimaalse skeemi.
Ja lähevadki siis... kolm nõukogulast suure laevaga... üks nõukogulane ja lääne teadlane oma superrobotiga lähevad aga teise laeva maandumiskapsliga... tehes ühtlasi eel-luuret suurele laevale. Maandumiskapsli omad teatavad ühe hea kvadraadi maandmuiseks ning siis tuleb teade, et neid veab kõrvale ning siis kostab raadiost kolinat ja maandumiskapsli raadio vaikib igaveseks.
Suure laeva kolm nõukogulast otsustavad siiski maanduda sellesse kvadraati, mida neile soovitati. Teise suure laevaga jääb Veenuse orbiidile siis kahe meeskonna ainus naiskosmonaut, kes töötleb planeedilt tulevaid andmeid ja peab sidet.
Tuleb tunnistada, et Veenus on selles filmis üsnagi liigirikas paik: küll ähvardab nõukogude kosmonauti mõrtsukalik kombitsatega taim (pilt ülal), küll kohtutakse pikatoimelise saurusega, ollakse kimpus lendsisalikuga jne. Lõpuks jõuab asi suisa kontaktini välja... st leitakse jälgi tsivilisatsioonist ning ehk isegi midagi enamat...
Seosed:Film põhineb Aleksandr Kazantsevi lühemal romaanil «Внуки Марса» (1962). Romaan ilmus küll filmiga samal aastal, aga antud juhul pole tegu romaniseeringuga.
Asjalood on märksa keerulisemad. Aleksandr Kazantsev kirjutas ühe teise tüübiga kahasse stsenaariumi populaarteaduslikule filmile, mida pidi hakkama lavastama Pavel Klušantsev. Käsikiri osutus aga sedavõrd nõrgaks, et Klušantsev loobus filmi tegemisest, stsenaristid olid muidugi marus jne.
Hiljem suutis Klušantsev siiski veenda Kazantsevit uut stsenaariumi kirjutama. Lavastajale oli nimelt silma jäänud romaani «Внуки Марса» katkendid ajalehes «Komsomolskaja pravda». Kuna katkendid ilmusid pealkirjaga «Планета бурь», siis sai see ka filmi nimeks. Vältimaks taas võimalikke halbu üllatusi käsikirjaga, hakkas Pavel Klušantsev kohe ka kaasstsenaristiks.
Film sai Nõukogude Liidus kiirelt populaarseks ning selle näitamisõigused müüdi ligi kolmekümnesse riiki. B-filmide kuningas Roger Corman ostis aga ära miskid peenemad õigused ning selle tulemusena valmisid Ameerikas filmid «Voyage to the Prehistoric Planet» (1965) ja «Voyage to the Planet of Prehistoric Women» (1968). Mõlemad koosnevad suuremalt jaolt filmi «Планета бурь» (1962) materjalist, mida on siis ümber lõigatud ja tembitud ameerikaliku materjaliga.
Hinnang:Omal ajal oli tegu kindlasti teedrajava ulmefilmiga. Pavel Klušantsevi töö pidavat tänaseni olema Ameerika filmikoolide õppekavas ning mitmed suured meistrid on seda samuti kiitnud.
Kui jätta kõrvale õõnes kommunismiehitajalik paatos, siis on tegu ju laheda seiklusfilmiga, mida mõningate mööndustega pole ka tänapäeval halb vaadata. Noh, et võib võtta kui friikšõud, või siis kui ulmefilmi ajalugu. On ju film tegelikult üsna täpne peegeldus omaaegse sotsialistliku ulme teatavaist suundumustest. Tõsi, film on omas laadis parem kui käsikirja aluseks olev romaan omas.
Kui tahta viriseda, siis tuleks filmile «Планета бурь» (1962) ette heita teatavat läbimõtlematust. Küll katsub kosmonaut jalaga planeedi pinda, tehes seda äsjamaandunud kosmoselaeva redelilt... huvitav, et miks ei peaks kalju meest kandma, kui laeva kannab..? Võis siis räägitakse sellest, et õhku on skafandrites vaid ööpäevaks ning pisut hiljem avab robot sellesama kosmonaudi kiivriklaasi ja pistab mehele tableti suhu!
Samas ei tahaks viriseda, sest film on tunduvalt läbimõeldum ja realistlikum enamikest sama ajastu filmidest. Lavastajapoolne realismitaotlus oleks ka äärepealt saatuslikuks saanud, sest nõukogude kultuuriminister tahtis filmi ära keelata. Naisterahvast ministrile polnud vastuvõetav, et nõukogude naiskosmonaut nutab, et seda ei saa ju olla! Pisarad voolasid siis, kui naine sai teada, et tema armastatu on Veenusel surma saanud...Lingid:
No comments:
Post a Comment