KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



19.7.07

«Dellamorte Dellamore» klipp


Kirjutasin eile öösel sellest filmist, aga täna hommikul värske peaga üle lugedes leidsin, et kolm korda nii palju oleks pidanud veel kirjutama.

Samas on selge, et filmi puhul võid kirjutada lõputult, aga vaatamist see ikkagi ei asenda. Panen siia hoopis temaatilise videoklipi, mis annab kenasti edasi filmi õhustiku ja annab aimu ka sisust...

18.7.07

Dellamorte Dellamore (1994)

Tegelikult on suisa piinlik, et ma pole kirjutanud filmist, mida ainuüksi eelmine nädal kaks korda vaatasin... olgu, teine kord ei lähe päris arvesse, sest toimus Estcon 2007 filmiprogrammi raames. Kuid ma vaatasin seda filmi ka juunis! Olgu, siis võib selle kaela ajada, et tahtsin seda (puhtalt hariduslikel eesmärkidel) näidata Maniakkide Tänavale. Aga ma olen seda filmi varemgi veel vähemasti viis korda vaadanud...

Sisu:
Filmi peategelane on Francesco Dellamorte, kes on miski väikelinna kalmistuvaht. Tal on ka ühesilbilist suhtlust viljelev abiline Gnaghi.

Maailmas (või vähemasti selles linnakeses) on aga asjad omajagu nihu läinud ning teatava viiruse tõttu ärkab osa surnuid seitsmendal päeval ellu. Dellamorte ja Gnaghi tapavad tagasitulnud muidugi taas ära ning matavad uuesti maha.

Lisandina suhteliselt rutiinsele elavate surnute tapmisele ja matmisele, kohtab Francesco Dellamorte ühel päeval oma kalmistul sensuaalset ja leinavat leske.

Kalmistuvaht on pärast seda kohtumist kadunud hing ning mõtleb vaid sellest naisest. Naine pole ka just päris vastu, aga teda näib enam köitvat surm ja sellest tulenevalt ka pigem Dellamorte amet ja töökoht.

Eks visadus viib sihile ja tundlev lesk leiab enesele igavese puhkepaiga kalmistul.

Probleem aga selles, et rinnakas lesk ei taha hauas püsida. Ja pärast mitmekordset ja lõplikku tapmist ilmub ta välja uute kehastustena. Küll uue linnapea pisut lihtsameelse ja esialgu süütu sekretärina, küll prostituteeriva tudengina...

Seosed:
Film põhineb Tiziano Sclavi samanimelisel romaanil, mis ilmus esmakordselt 1991. aastal.

Kuna autorit teatakse eelkõige kui koomiksisarja «Dylan Dog» loojat, siis on üsna levinud ekslik arvamus, et ka film «Dellamorte Dellamore» põhineb koomiksil.

Hinnang:
Filmi puhul tuleks eelkõige märkida seda, et vaadates ei usu, et film pärineb aastast 1994... kogu aeg on tunne, et ikka seitsmekümnedad. Ja see on pluss!

Kindlasti tuleb kiita Michele Soavi lavastajatööd ning selle tulemust, kus film jookseb sedavõrd sujuvalt, et isegi viiendal vaatamisel ei taha ühtegi kohta vahele jätta.

Näitlejatöödest tõstaks esile eelkõige soome päritolu Anna Falchi, kes tegi filmis vähemasti kolm rolli. Kuid ega Rupert Everett (Dellamorte) ja François Hadji-Lazaro (Gnaghi) halvemad polnud.

Eripunktid haiglaslikule ja samas koomilisele meeleolule ning lummavalt kummituslikule muusikale!

Lingid:

9.7.07

«Algernoni» juulinumber ilmunud

Ilmus Eesti vanima järjepidevalt ilmuva ulmeajakirja «Algernon» järjekordne number.


Värskes numbris on üle pika aja taas ka minu kolumn ning sedapuhku on vaatluse all «Robert Sheckley personaalküsimus».

Ajakirjas on muudki huvitavat...

4.7.07

Gene Wolfe «A Cabin on the Coast»


1981. aastal ilmus Saksamaal, Goldmanni kirjastuses Peter Wilferti koostatud antoloogia «Tor zu den Sternen». Tegu oli A4 formaadis luksusliku maiuspalaga kollektsionääridele, mis sisaldas enam kui poolsada värvitahvlit ilmkuulsate ulmekunstnike piltide reprodega. Antoloogia pidi tähistama antud kirjastuse ulmetoimetuse kahekümnendat tegevusaastat ning oli ühtlasi kirjastuse neljasajas ulmeraamat.

Ka olid kõik antoloogias ilmunud jutud esmatrükid, või siis esmatõlked saksa keelde. Tegelikult oli ka enamik tõlkelugusid esmatrükid, mis olid tõlgitud käsikirjadest.

Ülemaailmne esmatrükk selles antoloogias oli ka Gene Wolfe'i jutt, mis saksa tõlkes kandis pealkirja «Eine unheimliche Begegnung der dritten Art». Ma ei teagi, et kas algselt oli jutul teine pealkiri või muutsid sakslased ise pealkirja. Kuna see pealkiri kõlab nii igisaksalikult ja see pealkirjade muutmise traditsioon on neil ka väga tugev, siis kaldun ma oma oletustes pigem teise variandi kasuks.

Inglise keeles ilmus jutt «A Cabin on the Coast» alles 1984. aastal, mille selle avaldas «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» oma veebruarinumbris.

Sisu:
Rannal on majake... majakese uksel istub poiss... toas magab tüdruk... ja silmapiiril seilab laev.

Noored on armunud, kel plaanis abielluda. Poisi poliitikust isa pole vist küll asjast teadlik ja poleks sellega ka vist eriti päri, aga poiss on juba päris suur poiss ning on võimeline ise otsuseid vastu võtma.

Laev merel aga tuleb üha lähemale...

Ühel hetkel on tüdruk majakesest kadunud. Poiss otsib teda igalt poolt, aga ei leia. Pöördub politseisse, aga ei saa abi sealtki. Politsei räägib, et iga aasta kaob hulk inimesi, et hoovused ja muu... kuid nende jutt pole kuigi veenev ja tekitab pigem kahtlusi juurde.

Poiss otsustab sellele saladuslikule laevale ujuda, mis nüüd taas kaldast kaugeneb...

Seosed:
Kui mitte arvestada seoseid mütoloogiaga, siis seosed puuduvad.

Hinnang:
Hea jutt, aga minuarust on autor asja ajanud segasemaks, kui oleks vajalik. Maksimumelamus jäi mul saamata lugedes nii originaali, kui ka eesti tõget «Majake rannal» üle lugedes.

Lingid:
* Lupine Nuncio: Gene Wolfe News and Rumors
* Wikipedia: Gene Wolfe
* A Tribute to Gene Wolfe (by Patrick O'Leary)
* Ulmekirjanduse BAAS: A Cabin on the Coast
* Mister Costello — kangelane: Gene Wolfe “Majake rannal”

3.7.07

Gene Wolfe «War Beneath the Tree»


Jutt «War Beneath the Tree» ilmus esmakordselt ajakirja «Omni» 1979. aasta detsembrinumbris, mis on säherduse temaatikaga jutu jaoks ilmselt ainuõige number ilmumiseks. Ilmselt just sellele jutule viitab lause ajakirja kaanel: «Night before Christmas, 2001».

Sisu:
Tulevik. On jõulud. Ühte väikest poissi pannakse magama ning sellega tegeleb nii ta ema, kui ka ta küberlelud.

Alguses tundubki olevat tegu sellise pisut segase tulevikupildiga, aga jutu arenedes saab selgeks, et lihtsa loo varjus toimub teine... ja see teine on märksa jõhkram lugu!

Seosed:
Kui jätta välja seos jõuluga, siis seosed puuduvad...

Hinnang:
Tegu on väga hea tekstiga. Miinuseks vast pisut takerduv algus...

Võimalik, et see on puhtalt vaid minu probleem, aga mul on alati olnud raske lugeda tekste, kus püütakse näidata kuidagi ehedalt masinate loogikat... tulemus pole praktiliselt kunagi veenev ning on aga alati igav lugeda.

Küll aga väärib eraldi kiitust jutu «Sõda jõulupuu all» puänt. Jutt läheb lõpu poole niigi jõhkraks, aga puänt keerab kohe mitu vinti juurde!

Lingid:
* Lupine Nuncio: Gene Wolfe News and Rumors
* Wikipedia: Gene Wolfe
* Ulmekirjanduse BAAS: War Beneath the Tree
* Mister Costello — kangelane: Gene Wolfe “Sõda jõulupuu all”

2.7.07

Harlan Ellison «Broken Glass»


Harlan Ellisoni jutt «Broken Glass» ilmus esmakordselt 1981. aastal ning ilmus vihikus, mis kandis sama pealkirja. Tegemist paistab olevat ühe iseäranis haruldase üllitisega, sest ma pole isegi suutnud kusagilt leida infot selle ühiku kohta... kaanepildist rääkimata.

Selsamal aastal avaldas jutu kordustrüki ajakirja «Gallery» juuninumber. Toimetus pidas vist oluliseks tekstiks, sest kiri kaanel näitab, et numbris on «Harlan Ellison's angriest fiction». Kõrvalolevast kaanepildist peaks ka selgeks saama, et mis laadi ajakirjaga tegu.

Sisu:
Üks naine fantaseerib pikal bussisõidul lesbilisest seksist kolme naisega ning avastab ootamatult õudusega, et tema fantaasiates on keegi mees, kes seda pealt vaatab. Oleks et ainult vaatab, aga suisa sekkub...

Seosed:
Seosed autori muu loominguga puuduvad... ka ei tea ma, et see jutt oleks saanud edasiarendust filmi või koomiksina.

Hinnang:
Tegu on tugeva ja hästikirjutatud jutuga, mis ajuti läheb üsna räigeks kätte ära. Räiged pole kirjeldused... räige on see mis toimub. Kuna «Klaasikillud» on selline sisekosmose lugu, siis ilmselt paljudele tüüpilistele ulmefännidele see ei meeldi... samas on mul hea meel, et jutt ilmus antoloogias «Pilet utoopiasse», sest muidu oleks jutt mul võibolla lugemata jäänudki.

Lingid:
* Ellison Webderland
* Harlan Ellison: Islets of Langerhans
* Sequential Ellison: The Harlan Ellison Comic Book Bibliography
* Wikipedia: Harlan Ellison
* IMDB: Harlan Ellison
* Ulmekirjanduse BAAS: Broken Glass
* Mister Costello — kangelane: Harlan Ellison “Klaasikillud”

1.7.07

Harlan Ellison «Strange Wine»


Harlan Ellisoni jutt «Strange Wine» ilmus ajakirja «Amazing Science Fiction Stories» 1976. aasta juuninumbris, mis oli ajakirja viiekümnandat ilmumisaastat tähistav juubelinumber.

Kui nüüd päris aus olla, siis tuleb tunnistada, et ajakirja esimene number ilmus 1926. aasta aprillis, aga et 1976. aastal polnud «maailma vanimal ulmeajakirjal» just kõige paremad ajad, siis juubelinumber hilines pisut. Kaootiline ilmumistsükkel väljendus praktikas sedamoodi, et märtsinumbrile järgnes sel aastal juuninumber.

Sisu:
Jutt kirjeldab ühte meest, kel kogu aeg veab fataalselt viltu ning kelles üha enam võtab maad veendumus, et ta on hoopis tulnukas ning elu Maal on talle mingisuguseks karistuseks.

Seosed:
Kuigi Harlan Ellison on tihedalt ja viljakalt seotud nii filmi- kui ka koomiksimaailmaga, pole see jutt saanud edasiarendust ja/või teisendust ei ekraanil, ei piltidega paberil.

Hinnang:
Jutt on hea, aga Harlan Ellisonilt ootaks justkui enamat. Minu, kui paljulugenud inimese, jaoks pole ka see lõpuvint kuigi ootamatu. Polnud see isegi 1976. aastal, mil paljulugenud Ellison selle jutu kirjutas.

Samas ei saa ma öelda, et tegu oleks halva tekstiga ning kindlasti on jutu «Kummaline vein» ilmumine eesti keeles väärt tegu kohaliku tõlkeulmemaastiku rikastamisel.

Lingid:
* Ellison Webderland
* Harlan Ellison: Islets of Langerhans
* Sequential Ellison: The Harlan Ellison Comic Book Bibliography
* Wikipedia: Harlan Ellison
* IMDB: Harlan Ellison
* OutZone: Странное вино
* Ulmekirjanduse BAAS: Strange Wine
* Mister Costello — kangelane: Harlan Ellison “Kummaline vein”