Usun, et pea iga inimene, kes on kokku puutunud arvutiga ja mänginud arvutimänge, teab mis on «Doom». Teatud ajal oli see ikka suisa kõikihõlmav hullus ning on ilmselt tänaseni jäänud kõmmutamismängude esikolmikusse.
Ei saa salata, et minulgi on mäng olulise tähendusega, sedavõrd olulisega, et mängu «Doom II» ei saa ma mängida juba seetõttu, et mul on kõik korrused praktiliselt peas.
Kui aga hakkasid levima jutud mängu filmiks vormimiseks, siis olin ma kohemaid enam kui skeptiline. Kui film valmis sai, siis ei viitsinud ma seda isegi vaadata... noh, et ei uskunud asjasse... kui uue aasta alul aga telekat klõpsides sellele sattusin, siis vaatasin ära... peaaegu...
Sisu:Filmi sisu on ilmselt igaühel teada. Noh, et Marsil on miski uurimisjaam ja miskid kollid pääsevad lahti ja üks eriti vinge eriüksus saadetakse neid hävitama.
Et toimub siis rohkelt karmi andmist kõikvõimaliku kaliibri ja tüübiga torudest... või vähemasti peaks see olema...
Seosed:Film põhineb samanimelisel arvutimängul.
Hinnang:
Ma annan muidugi aru, et arvutimäng ja film on kaks ise asja, aga isegi kõmmutamismängu põhjal tehtud film ei tohiks sedavõrd nüri olla.
Kui Karl Urban välja arvata, siis ei öelnud näitlejate nimed mulle midagi... ja selliste rollisoorituste järel ei ütle need nimed endiselt mulle midagi...
Ainsaks positiivseks momendiks võibki pidada vaatajat põhimadina juurde juhatanud eellugu. Madin ise oli halvasti lavastatud ja veel halvemini näidatud... sedavõrd halvasti, et ma ei suutnudki filmi lõpuni vaadata ning vahetasin kusagil teise kolmandiku lõpus kanalit.
Lingid:
Omamoodi huvitav, et kuidas siinses blogis seosed tekivad.
