Väidetakse, et Zauyr Kæbysty romaan «Fæstag majmuli» (1977) on üleüldse esimene osseedi ulmeromaan. Mõned allikad seavad selle väite küll kahtluse alla, sest juba 1935. aastal kirjutas Dæbe Mamsyraty oma «Eldorado». Need allikad kahtlevad siiski asjata, sest «Eldorado» on kõigest lühiromaan ning ilmus see alles 1981. aastal. Seega võib Zauyr Kæbysty romaani «Viimane ahv» esimeseks pidada küll.
Maalased sattusid planeedile, kus tsiviliseerituks osutusid ahvid ja inimesed olid metslased. Ahvid küttisid inimmetslasi ning ühe taolise jahi käigus sattusid püüdjate võrku ka maalased ja kirjasaatja Baron pandi puuri. Maalane leiab kuidagi ühise keele tema puuri puhastava emase pärdikuga, kes hakkab mehele tooma raamatuid ja planeedi ajalugu õpetama. Selgub, et ahvid haarasid juhtohjad enda kätte seepärast, et inimesed olid hõivatud pideva sõdimisega. Nüüd on aga ahvid hõivatud lõputu sõdimisega ning puurides olevad inimesed on peaaegu järelvalveta. Maalane Baron kasutab olukorda ning õpetab inimlapsed rääkima, lugema ja kirjutama ning inimesed saidki taas planeedi peremeesteks...
Vähegi kirjandusega kursisolev inimene tunneb selles sisukokkuvõttes ära ju Pierre Boulle'i romaani «Ahvide planeet» (La planète des singes, 1963, ek 1973). Prantslase romaan ilmus 1967. aastal vene keeles ning eks osseedi kirjanik siis seda lugeski ja kirjutas aastail 1968–69 oma nägemuse sellest loost. Zauyr Kæbystyle tuleb au anda, sest ta märgib oma romaani eessõnas Pierre Boulle'i teose ka kenasti ära.
Taaskord kirjutas siis nõukogude autor ideoloogilistest printsiipidest lähtuvalt kapitalistliku autori teose ümber. Lummav on hoopis see, et kuidas asjad omavahel kokku jooksevad: eile õhtul saatusin ma lugema ühte foorumit, kus käis jutt mingitest rariteetsetest ulmekatest ning seal tõusis ka jutuks osseedi esimene ulmeromaan ning täna on Pierre Boulle'i sajas sünniaastapäev.
Olgu siis see blogipostitus minupoolseks panuseks suurepärase prantsuse kirjaniku juubeli puhul.
Viited
No comments:
Post a Comment